Anna oma suhtele uus hingamine!

Paarisuhtekoolitused on justkui tabuteema. Arvatakse, et teraapiasse tasub minna alles siis, kui ise enam hakkama ei saa ja lahkuminek on ukse ees, et siis viimase õlekõrrena asjatundjalt abi otsida. Tegelikult peaksid asjad olema vastupidi.

Tahame või ei, meie noorena loodud suhtemustrid kanduvad edasi täiskasvanuellu, leides kinnitust iga paarisuhtega. Ja see muster on hämmastavalt sarnane – algusaastatel on armastus suur ning armuhormoonid võidavad nii mõnegi probleemi, kuid ajapikku liblikad kaovad ja võimust võtab hall argipäev. Siis hakkavad võimenduma ka häirivad pisiasjad, sobimatus kohas või vale hääletooniga öeldud laused, mis partnerit solvavad, ning teineteisest möödarääkimised, mis viivad nii mõnegi suure pahanduseni.
Probleemipuntras paarid otsivad abi kriisihetkedel, kuid pole harjunud oma suhet vaagima stabiilsel ajal. Mõõnaperioode tuleb ette iga paari elus, erinevus on selles, kuidas nendega toime tullakse. Kuigi tihti arvatakse, et "õiges" suhtes kriise pole ning tülid ainult lagundavad kooselu, siis tegelikult möllavad tormid aeg-ajalt igas suhtes. Kuid lõhkumise asemel peaksid need suhet hoopis tugevdama. Just see on üks põhjusi, miks paarid võiksid koolitustel käia – et muuta rasked ajad suhet tugevamaks muutvateks etappideks ning konfliktid kergemini läbitavaks.

Koolitusele tulevad skeptikud, lahkuvad rahulolijad
Imago paarisuhtekoolitaja ja suhteterapeut Sille Jõgeva teab, et paljud paarid tulevad koolitusele kõhklustega, eriti tajub ta skeptilist hoiakut meeste hulgas. Kuid lahkutakse pea alati positiivsete tunnetega. "Paljud küsivad endalt, miks nad varem koolitusele pole jõudnud ning miks seda kõike lausa koolis ei õpetata – siis oleks nende paarisuhe juba varem olnud tugevam ja teineteisemõistmine suurem," räägib Jõgeva oma kogemusest. Tema sõnul on koolitustele tulemiseks mitmeid põhjusi, näiteks soov tugevdada paarisuhte alustalasid, olla lastele paremaks eeskujuks, muuta nii oma suhe kui ka kodune õhkkond turvalisemaks, soov õppida tulemuslikku kuulamist ja rääkimist. Kuid eelkõige, kuidas olla hea partner nii iseendale kui ka oma kaaslasele.
"Lahutuste statistika räägib enda eest. Eestis lahutatakse umbes 60 protsenti abieludest ning ülejäänutest umbes 30 protsenti elavad nn nähtamatus lahutuses, kus fassaad on kena, kuid tegelikult on suhted pingelised." Jõgeva ei näe ringi vaadates ülemäära palju terveid paarisuhteid. Samas on inimese üks olulisemaid vajadusi olla turvalises suhtes, kogeda emotsionaalset ja füüsilist lähedust, toetust ja mõistmist. "See vajadus tuleb meie lapsepõlvest ning me ei kasva sellest välja. Kahjuks paljud ei tea, et õnneliku suhte loomiseks on vaja teadmisi ja oskusi, sest suhet saab alati muuta," on Jõgeva veendunud.

Individuaalseansid lähevad isiklikumaks
Paarisuhtekoolitusi on mitmeid, Eestis on populaarsemad PREP- ja IMAGO-koolitused. Valikus on kolmepäevaseid intensiivkoolitusi, kuid ka mitmenädalasi programme. Samuti korraldatakse huviõhtuid ja sisukaid nädalalõppe.
Eestis viiakse paarisuhtekoolitusi siiski läbi vaid paar korda aastas, mõni hea koolitus on üksnes kord aastas. See on ka põhjus, miks eestlased jõuavad esmalt paariteraapiasse ja alles seejärel koolitustele. Näiteks USAs on vastupidi, kuid seal toimuvad koolitused ka iga kuu. "Eestis leiavad inimesed kõigepealt tee kas individuaal- või paariterapeudi juurde, kes koolitusi soovitab. Meeles tasuks pidada, et ükski koolitus ei lähe nii isiklikuks ja sügavaks kui individuaalseanss terapeudi juures," selgitab Jõgeva. Lisades, et siiski on ka koolitused üsna isiklikud. "Kõik paarisuhtekoolitused on turvalised. See tähendab, et kõigepealt räägitakse teooriast ning seejärel järgnevad harjutused. Harjutusi tehakse paarilisega omavahel, mitte avalikult teiste ees, panemata kedagi ebamugavasse olukorda," tutvustab terapeut. Ta lisab, et igal ajal saab harjutused katkestada, "pausile panna", või vastupidi, just nii sügavale ja isiklikuks minna, kui parasjagu soov ja vajadus on.

Koolitus kaotas suhtest pinnapealsuse
"Tajusin selgelt, et ma ei ole enam õnnelik, ma ei ole olemasoleva suhtega rahul. Soovisin tagasi seda rõõmu, lähedust ja sidet, mis meie vahel enne kaua olnud oli," põhjendab suhtekoolitusse minekut Sirle (25). Sirle ja tema elukaaslane Risto (26) olid koos olnud viis kaunist aastat, kuid siis hakkas nende kooselus võimust võtma lämmatav rutiin. Elu oli iga päev üsna samasugune: käidi tööl, õhtuti oldi koos kodus ning midagi erilist justkui ei toimunud. Arusaamatused sagenesid, võõrandumine suurenes ja kui nad ka otseselt ei tülitsenud, oli õhustik ikkagi pingeline, äraolev ning mõlemad tundsid end paarisuhtes üksikuna.
Kuigi lihtne olnuks lahku minna, eriti kuna last neil veel pole, polnud see kummagi tegelik soov. "Soovisime suhet taas ellu äratada ja särama panna, mitte kellegi teisega otsast peale alustada," tunnistab Risto. Ta lisab, et lahkuminek tundus lihtne, kuid mitte õige variant. Põgenemine võib näida lahendusena, kuid probleemid tulevad enamasti ka uude suhtesse kaasa. "Läksime kõigepealt paariteraapiasse, kus käisime mõned kuud päris tihedalt, lausa kord nädalas. Lugesime soovitatud raamatuid, õppisime selgeks teineteisega rääkimise ning partneri kuulamise. Nüüd oleme osalenud Imago praktilistel klubiõhtutel," tutvustavad Sirle ja Risto oma teekonda.

Õpetused lihtsad vaid teoorias
Sirle ja Risto jaoks tundus kõik koolitustel õpetatu lihtne, kuid seda vaid teoorias. Praktikas oli palju keerulisem partnerit arvustamata, segamata ja ennast õigustamata kuulata, teda objektiivselt peegeldada ning oma õigeid tundeid väljendada. "Erinevaid nii-öelda woodoo-teenuste pakkujaid on palju ning olime seetõttu esialgu ehk mõnevõrra skeptilised, kuid tundsime juba pärast esimest praktikat, kuidas asjad edenevad," meenutavad Sirle ja Risto.
Nüüd, mõned kuud pärast teraapiasse minekut, on nende kooselu juba tublisti edenenud. Enam ei otsi nad ideaalset suhet, sest on aru saanud, et igas suhtes jagub probleeme ja takistusi. Ka ei soovi nad enam teineteist muuta ega süüdistada, sest mõistavad, et kedagi teist peale iseenda muuta ei saa ning viha ja süüdistaminegi on meie enda sisemuse peegeldus. "Tuleb vaid osata enda sisse vaadata, teisega aus olla ning esilekerkinud probleeme arutada."
Paarisuhte kallal töötamine muudab palju – enesekindlamaks, julgemaks, avatumaks. Risto sõnul näeb ta Sirles muutusi – naine on lõbusam, vabam, kannab rohkem värvilisi riideid. "Ise tunnen ka, et kuna nüüd on meie paarisuhe minu jaoks palju turvalisem, olen end lõdvemaks lasknud ja julgen rohkem oma tundeid väljendada," tunnistab Sirle.

Koolitusele võib tulla ka üksinda
Kuigi koolitused annavad parima tulemuse, kui seal osalevad mõlemad paarilised, võib sinna minna ka üksi. Raivo (40) on näide mehest, kes soovis iseendas ja oma suhetes paremini selgust saada. "Mu elus oli olnud lühemaid ja pikemaid suhteid, kuid ühel hetkel märkasin, et probleemid aina korduvad, kuigi inimene mu kõrval on erinev," tunnistab Raivo. Suhtemuster oli alati sarnane – konfliktid algasid enamasti siis, kui armumise faas oli läbi saamas ning nn võimuvõitluse faas algamas.
Paljud eesti mehed on pigem vaiksed, rahulikud, räägivad vähe ning kannatavad palju. Nad põgenevad nii oma emotsioonide kui ka partneri ja suhte eest telerisse, sporti, töösse, sõpradesse, pubidesse või armukestesse. "Me põgeneme alateadlikult, sest kardame suhtekonflikte või tunnet, mida partner meis tekitab," teab Raivo, sest ka temal oli probleem alalhoidlikkusega, mis sundis teda pidevalt enesele ei ütlema, kuid teistele andma vastuseks jah. "Ma olin neelanud agressiivsuse ja hirmu alla ning teeselnud, et kõik on korras. Mind on kiidetud mõistlikkuse eest, kuid tegelikult oli mu sees hoopis midagi muud."

Igapäevast ärritumist on jäänud vähemaks
Pärast isaks saamist tundis Raivo vajadust oma last paremini tundma õppida. Läbides sellealaseid koolitusi, oli loogiline järg ka täiskasvanute psühholoogia ja suhtemustritega tutvumine. Praegu tunnetab ta, et kõige suurem muutus ta sees ongi seotud varem tüüpilise põgenemisega. "Enam ma ei põgene, vaid julgen võita oma hirmu ning võtta probleeme arenguna."
Nüüd, pärast mitmeid koolitusi, teab Raivo, et suudab oma partnerit vähem süüdistada ja olla armastavam abikaasa. "Igapäeva pisiprobleemide tõttu ärritumist on meie suhtes jäänud tunduvalt vähemaks. See hoiab meievahelise suhteruumi puhtamana," leiab mees, kellele koolitused mõjusid nii, et nüüdseks on temast endast saanud paarisuhteterapeut ja lastevanemate koolitaja. Ta tunnetab, et nii temal kui ka abikaasal on kasvanud üksteise mõistmine kriitilisemate ja tabuteemade osas, turvatunne ja teineteise usaldamine.
Just needsamad armastuse ja enesekindluse otsingud, konfliktide mittekartmine, rääkimis- ja kuulamisoskuse kasvatamine ning turvalise paarisuhte loomine on põhjused, miks korraldatakse paarisuhtekoolitusi ning miks üha rohkem inimesi õpib paariterapeutideks. Anna armastust, ja sa saad seda ka vastu.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Anne & Stiil 2014. aasta mais.