Eksperiment: Mida veri süüa lubab?

Veregrupidieeti olid mulle soovitanud paljud – enamjaolt erinevate tervisemurede raviks, aga ka eriti mugavaks kaalulangetuseks. Kui ühel päeval enam viimanegi kleidilukk kinni ei ulatunud, võtsin ette toitumiseksperimendi.

Minu kaaluprobleemid algasid, kui 14aastasena välismaale vahetusõpilaseks läksin ja aastaga 15 kilo juurde võtsin. Ülikoolis jagasin elamist paraneva anorektikuga ja tegelesin hullunult oma kaaluprobleemiga (ka siis, kui mul seda tegelikult ei olnud). Pidasin toona väga ekstreemseid (ja praegu täiesti ebavajalikena näivaid) dieete ning veetsin nädalaid veepaastul.
Kõik toitumiskavad olid keerulised ja ebatõhusad. Mulle ei sobinud kaalujälgijate kalorite lugemine ja portsjonite arvestamine. "Kuraditosina" dieediga vappusin väriseda hommikust lõunani, olin näljas, nõrk, tujukas; tüütu oli vajalikke sööke valmistada ja kaasas tassida ning lõpuks polnud kasu ikka. Nõnda alustan ka uut eksperimenti väikeste ootustega nii enda tahtejõu kui ka kaalulangetava toitumise tulemuslikkuse suhtes.

Esimene nädal.
Ma polnud juba aastaid oma kaalule mõelnud. Olin söönud kõike, mida hing ihkas, aga nüüd "äkki" ei olnud enam pooltes mu kleitides võimalik istudagi. Mis juhtus: esiteks võisin päev otsa arvuti taga tööd teha, lõunaaja maha magada ja kohutava näljaga nahka pista sahtlist leitud 300grammise šokolaadi või ploki halvaad. Iga päev! Sõin suvalistel kellaaegadel toite, mis juhtusid olema käeulatuses.
Teine halb komme oli koju jõudes mõeldud "panen arvutis filmi mängima ainult senikauaks, kuni söön" idee – mis tähendas, et filmi edasivaatamiseks pidin ma söömist muidugi aina jätkama.
Veregrupidieedi aluseks ei ole kuluka vereproovi andmine. See toidukava põhineb dr Peter J. D'Adamo ja Catherine Whitney raamatul " Toitu õigesti vastavalt oma tüübile: 4 veregruppi, 4 dieeti" ehk siis sellel, kas oled 0-, A-, B- või AB-veregrupiga. Igaüks neist olevat välja arenenud inimkonna eri arengujärgul ning see mõjutab inimese toitumist. Näiteks oli 0 esimene veregrupp – see oli kiviaegne kütt, kes seedis hästi liha, aga kelle sisikond ei suutnud kuigi hästi teravilju menetleda, sest neid tol ajal ei söödud. Raamatus tuuakse ära ka tervislikud omapärad, sobivad trennid, näidismenüüd ja isegi tüüpide iseloomuomadused.
Loen hoolikalt, mida ma tohin süüa. Pistan rahakoti vahele väikse ostunimekirja ning samuti listi, kuhu saab kirja kõik, mida ma ei tohi süüa. Huvitav on see, et kui raamatu järgi on brokoli väheseid asju, mis mu kaalulangusele kaasa aitab, siis lillkapsas seevastu on üks paljusid, mis kaalutõusu soodustab – sest takistab minu veregrupi puhul kilpnäärmehormooni teket. Ja mina arvasin, et lillkapsas ja brokoli on peaaegu üks ja sama!

Minu eesmärk
selle dieediga ei ole endale näidata, mitu grammi suudan nelja nädalaga maha võtta, vaid leida elustiil, kus mu kaal püsib stabiilne, hoolimata aastaajast ja stressist. Seega välistan kohe äärmuslikud lahendused ega lähe ainult kaalukadu soodustavate toiduainete peale, mille hulgas on palju neid, mida ma süüa ei taha, nagu merevetikad, maks jm.
Veregrupitoitumises on enamik aineid "neutraalsed", mõned "eriti kasulikud" ja ülejäänud "välditavad". Keelatud pole midagi. Avastan, et mulle on vastunäidustatud paljud toiduained, mille puhul olin juba ise aru saanud, et need mu keha vaevavad – näiteks nisutooted.
Pole eriti palju toiduaineid, millest mul oleks võimatu loobuda ja mida ei sööks pigem harjumusest, nagu seemneleib singi ja juustuga (sellest ei tohiks midagi süüa) või müsli piimaga (hüvasti, piima- ja teraviljatooted!).
Varem takerdusin alati sellesse, et alustasin dieeti uue kuu esimesest päevast või uuest nädalast. Seekord tegin algust laupäeval, kuu viimasel päeval. Esimesel õhtul läksin külla vanematele, ema oli teinud kõiki mu lemmiksööke ja kolm suurt kooki veel pealekauba. "Alusta dieeti homsest!" soovitas ta naljaga. Aga seda olin ma ju aastaid endale öelnud: alustan homsest. Seega jätsin koogid puutumata. Mul on kaks uut reeglit: 1. nälga ei tohi tekkida; ja 2. ära hoia kodus toitu, mida sa süüa ei tohi!
Võtan nõuks osta ka toiduaineid, mida ma söönud ei ole, ning kammin läbi tervisepoed, kuhu varem jalga pole tõstnud. Olen lugenud, et prantslannade tähtsaimad hea vormi saladused on ise toidu valmistamine – ei mingeid poolfabrikaate – ning igaks söögiajaks korralik laua katmine ja söömine ilma segava teleka, arvuti, telefoni või ajaleheta!
Uus toitumiskava motiveerib mind ka usinalt trennis käima. Esimest korda ujulas võtab treener mu kohe ette ja seab eesmärgid. "Sihte peab seadma!" kordab ta eepiliselt. Eks minu jaoks oligi siht olnud vette jõudmine, sest viimati tegin tõsiselt trenni 11 aastat tagasi, keskkoolis.

Esimene katse.
Äkitselt märkan, kuidas igal koosolekul, tööüritusel ja üleüldse igal sammul varitsevad patused ahvatlused. Satun lõunakohtumisel söögikohta, kus iga roog sisaldab midagi, mida ma süüa ei tohiks, olgu nad muidu tervislike hulka arvatud baklažaan või läätsed: "Ei, seda ma ei tohi süüa. Ega seda ega seda ega seda." Imelik on olla nii pirtsakas!
Esimese nädala lõpuks näitab kaal 2,5 kg vähem kui alustades. Metsik! Kõige veidram on, et ma pole selle jaoks peaaegu midagi teinud ega kordagi nälga tundnud. Kuna üritusi oli palju, sõin esimesel nädalal vähemalt kolm tükki torti ning jõin ka veini. Korraldasin kolmekäigulise õhtusöögi sõpradele, kus pakkusin palju roogi, mida ise sööma poleks pidanud. Ühesõnaga patustasin korralikult.
Kiusatusi väga pole, on ainult nälg, mis ajab valesid asju sööma. Kui nälga profülaktiliselt vältida näiteks vähese tatra või brokoliga, ei satu suhu ka juhuslikke toite. Vahepeal kaal seisab või isegi tõuseb mõnesaja grammi võrra. Ma tean, et see on loomulik ja kõige raskem ongi mitte motivatsiooni kaotada. Söön ohtralt puuvilju sõbranna hurjutamise saatel, kui hirmus palju suhkruid ja kaloreid neis on. Aga kui ma pean midagi närima, siis parem puuvilju kui kommi.

Kahe nädalaga –3,5 kg
on selgelt liiga suur kaalulangus. Saan sellest aru nii matemaatiliselt kui ka oma kehvast enesetundest. Olen need nädalad söönud väga korralikult, regulaarsemalt ja soojemat toitu kui muidu, seega kindlasti ei ole asi ainult toitumises. Pigem streigib keha, kes on terve kümnendi jõude arvuti taga istunud ja nüüd äkki üle päeva 60 basseinipikkust peab ujuma.
Nõrkus on nii suur, et jaksan vaevu koduukse võtitki keerata. Aga ujulas avastan, et tõsi on treeneri soovitus: "Inimesed mõtlevad: ma olen täna väsinud, ma ei lähe trenni. Ei saada aru, et kui sa ei lähe trenni, siis oledki väsinud!" Esimest otsa ujudes tekib metsik jõud ja kiirus, teen lõdvalt ära kaks kilomeetrit. Vorm paraneb fantastilise kiirusega!
Aga nõrkuse pärast on kehv olla. Ning mõnel õhtul on valud kehas. Lähen vara magama, kuigi alguses tundus, et trenn ja tervislik toit annab energiat.
Leian kapi põhjast ilusa liibuva kleidi, mille õmblesin endale 2007. aastal ülikooli lõpetamiseks ning milles olin viimased aastad välja näinud nagu viiner... Ja see on mu seljas jälle nagu valatud! Ainult kaks nädalat hoolikat jälgimist, mida ja millal suhu pistad, ning juba ongi silmanähtav tulemus käes! Juhhuu!
Edaspidi jätan trenni ära, enesetunne paraneb. Proovin lihtsalt saavutatud kaalu hoida. Kuigi luban endale paljusid välditavaid toite, langeb kaalunumber kolme järgmise nädalaga veel pea 2 kg.

Tulemused.
Kui alguses pelgasin, kuidas kõhu üldse täis saan, siis avastasin kiirelt, kui põnevaks see dieet mu argipäeva muudab. Olen proovinud palju retsepte, mida varem poleks viitsinud katsetada, ja maitsnud uusi põnevaid toite, näiteks õppinud erinevaid kalu valmistama.
Kuigi minu suureks sooviks oli üleüldine kehaline heaolu, energia ja tervis, tuleb tunnistada, et tagasi enda normaalkaalu saamine teeb rõõmu. Mulle lähevad jalga kingad, mis on mulle ostmisest alates väikesed olnud!
Nende nädalatega olen hakanud paljude "patustamiste" pealt selgelt nägema, miks ma mõnesid asju sööma ei peaks, näiteks rähklen üks öö pärast rasvapattu neljani hommikul voodis, sest keha on nii hõivatud seedimisega.
Kogu selle "tegelikult kõige söömise" valguses on käesolev dieet olnud kõige lihtsam, mida kunagi proovinud olen. Jah, ma plaanin samamoodi jätkata, sest hea enesetunne on seda väärt! Muidugi, puhkusel Itaalias kavatsen ma pastale ja pitsale öelda: "Si, si, si!"

Lihtsad nipid
• Pea toitumispäevikut, mugav on seda teha näiteks tap.nutridata.ee.
• Alusta pisikese blogiga, mida jagad sõpradega, või kirjuta Facebookis väikesele ringile oma edusammudest. Kasulik on, kui teised inimesed on kaasatud sinu ettevõtmisse. Näiteks minu kolleeg tõstab kommikausid minust eemale ja valvab kullipilgul, et ma ei patustaks.
• Kui tundub, et sa ei suuda päevapealt näiteks kartulikrõpsudest ja keeduvorstist loobuda, hoia neist eksperimendi nimel kas või mõni nädal eemal. Tulemused motiveerivad!

Mida sinu veregrupiga vältima peaks:
0: nisugluteen, mais, aedoad, läätsed, kapsas, lillkapsas.
A: liha, piimatooted, aedoad.
B: mais, läätsed, tatar, nisu.
AB: punane liha, aedoad, mais, tatar, nisu.
Allikas: dr Peter J. D'Adamo ja Catherine Whitney raamat "Toitu õigesti vastavalt oma tüübile".

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Anne & Stiil 2014. aasta juunis.