Patune armastus. Kas sind häiriks mõte olla armuke?

Kui kohtuksid oma unistuste mehega, kas sulle läheks korda asjaolu, et ta on juba abielus? Armukese kirgliku rolliga võivad kaasneda süütunne ja alandus, teisalt aga romantika ning erutavad elamused. Kolm naist räägivad oma loo. 

Külli oli 35aastane ja just lõpetanud kümnendi kestnud kooselu, kui alustas tutvumisportaalis suhtlust Rainiga. Kuna mõlemad elasid samas linnas, saadi peatselt kokku. Et mees on abielus, selgus kohe esimesel kohtumisel. Salasuhe muutus kiiresti intensiivseks. Külli sõnul polnud seks põhiline, selleni läks kombekalt aega. Kuigi Viljandi on väike linn, käidi koos lõunal, kohtuti tihti ja Rain tutvustas uut silmarõõmu ka oma sõpradele.

"Kui viibisime lahus, olid mu emotsioonid nullis," meenutab Külli. "Kui kokku saime, saabus teatav rahu. Mind ei huvitanud siis absoluutselt, mida tulevik toob." Kui nad ei saanud järgmist kohtumist või helistamist kokku leppida – mees kippus alailma otsi lahti jätma –, räsis see naist. "Sa elad nagu tules. See häirib su elu, sest keskendud ainult ühele asjale, suhtele, ja nii kannatavad näiteks töö ja isegi teised pereliikmed." 

Kui Raini abikaasa suhtest teada sai, 

häiris teda kõige rohkem asjaolu, et Külli polnud 20aastane tibi, vaid temast vanem, n-ö tavaline naine. "Siis algas sõna otseses mõttes hullumeelne periood: naine ähvardas end ära tappa, lapsed rippusid nuttes isa küljes." Selle peale tõmbus mees tagasi, tehes Küllile haiget: "Kui oled nii intensiivselt seotud, siis kas või kaks päeva inimesest mitte midagi kuulda teeb meeletuks. Su mõtted on ainult seal ja lahusolek tundub nii pikk. Kõik hea oli alati piiratud," meenutab Külli. Kogu suhte jooksul oli ehk paar hommikut, kus salapaar sai koos ärgata. "Muul ajal oli suhe hästi valus ja alandav, turvatunne puudus."

Külli palus mehel kodus asjad korda ajada, enne kui sealne olukord veelgi probleemsemaks muutub. "Ma palusin korduvalt, endal olid ju ka süümepiinad. Selline olukord painab kohutavalt, elu käib üles-alla... Rain lasi mul mõnda aega arvata, et ta tegeleb suhete lõpliku klaarimisega: "Anna mulle aega, ma tulen sealt ära.""

Lõpuks tahtis Külli probleemidepuntrast vabaks saada ja sõitis pikaks ajaks puhkama. Kui ta tagasi tuli, oli aga lahusoleku piin kasvanud nii suureks, et tõmbuti taas raginaga teineteise poole. Sel ajal jäi Külli nende ühise poja ootele. "Tahtsin uskuda, et mees tuleb oma eelmisest kodust ära ja me elame õnnelikult koos." 

Kuigi Rain oli algul uudisest liigutatud, mõjutasid teda sõbrad, kelle sõnul tõmmati mehele "kott pähe". Sellegipoolest oli ta Külli jaoks olemas, kuni Raini abikaasa rasedusest teada sai, skandaali tegi ja mees taas afäärist tagasi tõmbus. "Temast ei olnud meest, otsustajat. Ta andis muudkui lubadusi: "Anna aega, ära käi pinda.". Ise olin ka rumal, survestasin teda, hormoonid möllasid ja käitusin ebameeldivalt," tunnistab Külli.

Kui naine sünnitama läks, meest tema kõrval polnud. "Ootasin nagu haige jänes, et ta helistaks, ja kui ta siis vahel harva tuli, ei saanud ma olla hea, vaid tahtsin asju klaarida, sest minusse oli nii palju vimma kogunenud."

Mees vandus küll armastust, ent pidas kohustusi emotsioonidest tähtsamaks. "Minu meelest peab inimene tegema, mida ta hinges tahab," sõnab Külli, "sest kui ise oled õnnelik, on õnnelikud ka su lapsed ja kõik muu. Rain nii ei arvanud – ju tal seal kodus nii halb siis polnud."

Kui Külli tööle tagasi läks, leidis ta uuesti oma enesekindluse: "See pidev kuum-külm oli mu enesehinnangule kõva hoobi andnud." Naine hakkas ise tingimusi esitama. "Mehed ootavad reeglina, et naine otsustaks. Ta provotseeris enda naist ka, et see ta välja viskaks. No täitsa pehmo! Ta on hiljem öelnud, et ta oleks pere juurest ära tulnud, kui minu lapseootus poleks teda niiviisi nurka surunud."

Külli on siiani kindel, et Rain on ta elu armastus. Naine nendib, et õppis suhtest nii mõndagi: "Mind ei toida armastus, kus keegi distantsilt ohkab mu järele ja meil on hingeline side, mina tahan oma elu kellegagi jagada. See suhe tegi mind selliseks, nagu täna olen." 

Abielu ja õnnelik lõpp? 

Merike (28) tunnistab alustuseks, et Margus polnud esimene abielumees, kellega ta suhtesse astus: "Õigupoolest mul polegi täiskasvanuna olnud suhet vaba mehega. Ma ei oska kirjeldada seda erilist tunnet, mis tekib, kui sind vaatab mees, kes on väsinud oma näägutavast naisest. Sa oled nagu kogu maailma headuse ja ilu kehastus."

Merikese sõnul polnud tal kavatsust kedagi üle lüüa, sest ta nautis oma vabadust täiel rinnal: "Mu egole sobis hästi olla see kogu maailma sära, kõige parem ja lahedam naine maailmas!"

Merikese sõbranna arvates olevat asi selles, et tüdruku isa jättis ema maha. Ka Merikese ema leidis hiljem õnne mehega, kes oli nende kohtumise hetkel kooselus teisega. Lapsest saati tundus selline paarilise vahetus Merikesele normaalne: "Olin näinud sõprade vanemaid, kes elasid, hambad ristis, koos. Minu vanemad on aga õnnelikud oma uutes abieludes."

Margusega algas kõik tavaliselt. Nad töötasid samas asutuses ja ühel hetkel tekkis lihtsalt säde: hakati teineteisele liiga pikalt silma vaatama. Merike leidis end hommikust tööleminekut lausa ootamas. Firma suvepäevad viisid suhte uuele tasandile. 

Nagu teised mehed, ütles ka Margus, et kodus on suhe läbi ja nii edasi. "Ma ei arvanud sellest midagi. Ma ei teadnud ju siis, et temast saab minu abikaasa ja suurim armastus," tähendab Merike.

Õhk oli töö juures sellal särinat täis, salasuudlused ja puudutused... Paar kuud hiljem, kui suhe aina tõsisemaks läks ja ka kolleegid seda märkama hakkasid, lahkus Merike töölt.

Marguse lastest oli üks tollal kahe-, teine nelja-aastane. "Ma saan aru, et neil oligi abielus seljataga kõige raskem aeg, aga mida mina tegema oleks pidanud – nende suhet lappima? Küsisin korduvalt, kas ta on kindel, et tahab minuga olla ja ega ta pärast kahetsema ei hakka."

Nende esimesel kooseluaastal oli mees veel abielus eelmise naisega, sest lahutus kujunes vaevaliseks. See muutis uue suhte eriti keeruliseks. Mees oli alailma endast väljas, sest laste ja vara jagamisel ei paistnud lõppu. "Minul oli samal ajal suuri raskusi uue töö leidmisega ja sellest tingituna vaevasid mind rahamured. Tülitsesime palju raha ja kõige muu pärast, aga see oli mu esimene kooselu ja ma olin nõus tegema mida iganes, et suhe toimima hakkaks."

Lõpuks sai mees lahutuse ja abiellus Merikesega, kes ootab nüüd oma esimest last. "Ma arvan, et armukeseks olemise kogemus õpetas mulle väga palju. Need abielumehed, kellega ma suhtlesin – nende puhul polnud asi kunagi seksis. Neil oli vaja, et keegi nende poole alt üles vaataks, neid austaks, väärtustaks. Kadunud oli see pilk, millega võõras naine meest silmitseb: sa oled nii tugev, nii tark, räägi veel! Mehed vajavad seda. Ah, me kõik vajame seda! Mina olen ka oma mehes vahel pettunud, aga ma teen kõik, et teda mitte kritiseerida. Ma olen liiga palju näinud seda abieluvärki väljastpoolt, et lasta enda omal samamoodi käest minna. Suhe ongi töö." 

Leek kustus piinliku susinaga. 

"Ma olin eluaeg olnud armukese staatusele põhimõtteliselt vastu ega vaadanud iial seotud mehi," alustab Eve. Tal oli juba pea 40 aastat elukogemust, kui ta lõpuks murdus. "Nüüd olen veendunud, et kui mees midagi tahab, siis ta ka saab, ükskõik kuidas naine vastu paneb."

Rauno oli Evest kuulnud ühistelt sõpradelt ja teda fotodelt näinud. Selle põhjal oli tal tekkinud sõnulseletamatu tunne, et naine on kindlasti see, ja ta lasi tuttaval korraldada kohtumise Stockholmis. "Läksin sõpradega nädalavahetust veetma, aga sattusin hoopis kohtingule mehega, kes oli pähe võtnud, et mina olen vastus kõigile ta soovidele, tahtmistele ja ideaalidele. Ütlesin kohe, et mina kellegi teine viiul olema ei hakka!"

Kuid Rauno sellega ei leppinud. Mõjuvõimas, intelligentne ja edukas, leidis mees viisi Eve ära rääkida. Ta kirjutas naisele vapustavaid kirju, kus ütles selgelt välja oma soovid: elame hetkes, naudime teineteist, ärme tee tulevikuplaane, ma tahan sind hoida, sa tekitad minus enneolematuid tundeid, ja nii edasi. Aga ka: ma olen seotud ja sa ei või mulle iga kell helistada, mu naine ei tohi sellest iial teada saada. 

Afäär arenes ja ühel hetkel teatas mees, et Eve ajagu oma reisidokumendid korda ja oodaku teda kokkulepitud ajal lennujaamas. "Ma olin meelitatud ja isegi ei pinninud, kuhu me läheme. Ilmusin kohale, nagu oleks see minu jaoks igapäevane asi," meenutab Eve. Sellele hommikule olid eelnenud kümned kirjad, kõned, intiimsed kohtumised ning õhkamised teemal "Ma ei jõua ära oodata, kuni see nädal on meie kahe päralt".

Rauno viis armukese puhkama Prantsusmaa lõunarannikule. "Kõik oli hästi korraldatud ja ülimalt luksuslik," kirjeldab Eve. Kuni juhtus midagi ootamatut. "Reisil olles jõudis talle äkitselt kohale halvav süütunne ja ta kukkus lihtsalt ära. Elav, huvitav ja hooliv mees oli kadunud. Nägin, kuidas ta aina enam ära vajus." Mees oli tunnistanud, et tal on olnud üheöösuhteid, aga nüüd, kui asi tõsiseks läks, ei suutnud miski süütunnet leevendada – ta mõtles oma naisele, kauaaegsele abielule ja lastele.

Kogu pika ümberistumistega tagasilennu ajal ei öelnud naine sõnagi. Kui Tallinna jõudes selgus, et naise kohver on kadunud ja mees temaga kannatamatu, lahvatas pinge. "Püsi kodus ja ära tee selliseid asju, kui sa pole selleks võimeline!" sisistas naine pisarsilmil minema marssides. See õnnetu reis pani naise endas kahtlema: mees on temas pettunud, Eve on tema meelest rumal ja kaugeltki mitte see unistus, mida ta esialgu nägi. Mees saatis selgitavaid kirju ("Ma pean sinust väga lugu. Probleem on minus, mitte sinus. Sa oled tark, võrratu naine."), vabandas, ning paarikuune afäär jäigi sinnasamma.

"Kui meie suhe algas, teadsin, et see mees pole üldse minu maitse. Hiljem tahtsin aru saada, mis siis juhtunud oli – mis mind temas võlus ja kas see tunne on alles. Saime kokku – ja ei olnudki! Ta oli mu lihtsalt ära rääkinud!" 

Plussid ja miinused 

"Kui sa kallimaga tihedalt suhtled ja tahad midagi jagada, ei suuda sa oodata, et ehk ta homme helistab," nendib Eve. "Mind häiris, et ma ei saanud kohe kõike jagada. Sain hea õppetunni. Ma ei taha enam kunagi varastatud kohtumisi, mul on vist liiga kõrge enesehinnang!" ütleb ta tõsiselt.

Külli sõnul lisab ohtlikkus ja keelatus suhtesse vürtsi. "See pole paha, kui reeglites kokku lepitakse ja keegi midagi liigset ei oota. Aga kui on õige asi ja inimesed klapivad, tulevad tunded mängu, ja siis on asi jama." Ta mõtleb hetke ja lisab: "Ega armuke pole paha olla. Saad nii palju tähelepanu ja kõike võimendatult. Aga see võimaluste ja koos olemise piiratus on kurnav. Ajutiselt on kõik hästi, aga lõpuks tuleb ikka krahh."

Miks sukeldub mees lubamatusse suhtesse? Külli on kindel, et sel juhul peab senises suhtes midagi katki olema. Raini naine saatis talle raevukalt süüdistavaid telefonisõnumeid. "Inimene ei saa aru, et suhe on kahepoolne. Naised lohutavad end mõttega, et teine naine tõmbas mehe võrku. Nad otsivad mehele vabandusi, kui tahavad kooselu jätkata. Tegelikult tuleb ka endal peeglisse vaadata. Mida mees otsis? Armastust, hingesoojust, tunnustust ja lähedust, mida ka mina vajan ja mida mul võib-olla anda on."

Endine armuke, nüüdne abielunaine Merike tõdeb: "Kui ühiseid kohustusi pole, ei pea sa mehega kunagi kuri olema. Oledki ainult hea ja õitsed ja see neile meeldib. Seda nad kõik otsisidki. Aga see ei saa lõpmatuseni kesta, naine ei saa igavesti tänases hetkes kulgeda. Mul on ka elule mingid ootused." 

*Nimed on muudetud. 

Kommenteerib suhtenõustaja Sille Jõgeva 

Kuigi tunded kaaslase vastu on siirad ja tugevad, pole armukeseks olemine ühelegi naisele (ega mehele) elu unistuste roll. Mida lähedasemaks ja tõsisemaks muutub suhe, seda suuremaks kujunevad ootused ning vajadused. Suhtedünaamikalt ei erine seaduslik suhe kõrvalsuhtest:

• Mõlemad algavad armumisega, millele järgneb konflikti- ehk võimuvõitluse faas. Konfliktid kuuluvad paratamatult kõikide suhete juurde. Seega pole asi niivõrd õiges ega vales partneris, vaid oskustes, kuidas konfliktide ja ebameeldivate tunnetega toime tulla.
• Kõrvalsuhetes on pingete tekkimise põhjusteks pidev ootamine ja varjamine, teadmatus, partneri eemalolek siis, kui teda eriti vaja, ja turvatunde puudumine.
• Võimuvõitlus ei tähenda tingimata hääle tõstmist ja taldrikute loopimist, võtmesõnadeks on teineteisest kaugenemine, pettumine, tunne, et mind ei mõisteta, minuga ei arvestata, minuga ei räägita jne. Kaasneb üksindustunne, lähedusepuudus, arusaamatused, tülid, pikemas perspektiivis kire vaibumine.
• Konfliktifaas on kurnav mõlemale osapoolele ja tihti leiavad kõrvalsuhtes olijad, et suhe armukesega hakkab aina enam meenutama mittetoimivat suhet abikaasaga. Kui inimesed ei oska võimuvõitlusega toime tulla, siis tavaliselt ühe osapoole otsusel suhe lõpetatakse ja minnakse uude suhtesse.
• Kordub sama dünaamika ja tekib surnud ring, kus ohvrid on kõik osapooled, kahjuks ka nende inimeste (ka armukeste) lapsed.
• Teadmatus ja oskamatus on põhjused, miks on meie ümber palju lahutusi ja suhete purunemisi, uute suhete loomist. Ainuke viis surnud ringist välja saada on järjepidev teadlik töö oma suhtega ja iseendaga. Armuda on lihtne, armastust hoida keeruline, aga võimalik. 

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Anne & Stiil 2013. aasta augustis.