7 põhjust miks tasub nutta

Ilmselt ei igatse keegi meist nutta, aga enamik tunneb end pärast pisarate valamist rahulikuma ja rõõmsamana. Võib-olla peaksime võtma eeskuju jaapanlastest ning vahel täiesti teadlikult nutuhetke otsima?

See võib kõlada tobedalt, aga mulle on elu õpetanud, et regulaarne ja kirglik pisardamine on naise organismile sama vajalik nagu regulaarne ja kirglik seks. Ilmselgelt ei arva nõnda ainult mina – ühes USA ülikoolis tehtud uuring kinnitas, et naised nutavad keskmiselt 47 korda aastas ehk peaaegu korra nädalas. Teise uurimuse teatel kulutab keskmine naine oma elust nutmisele ühe aasta ja neli kuud. Kõlab nagu terve pisarameri!

Ometi ei peaks naised liigse nutmise pärast muretsema. Mitme eneseabiraamatu autor dr Neel Burton kirjutab, et kuigi silmi niisutavaid ja puhastavaid pisaraid tekib kõigil loomadel, on inimene ainus liik, kes valab pisaraid emotsionaalsetel põhjustel. Tunnete väljendamine aitab aga meil neid teadvustada. Nii et naljaga pooleks võib väita, et naine on olemuslikult rohkem inimene kui mees! Kuid see pole sugugi ainus argument pisarate kasuks.

1. Nutmine vabastab tunded ja parandab tuju
Tihti annavad pisarad tunnistust sellest, et me ei suuda tundeid kontrollida ega nendega omal jõul toime tulla. Nutmine peatab hetkeks aja, aitab meil raskele olukorrale näkku vaadata ning sellest jagu saada. Neuroteadlase dr William H. Frey viisteist aastat kestnud nutu-uuringud kinnitavad, et pärast nutmist tunneb end rahulikumana ja vähem kurvana 85% naistest ja 73% meestest.
Ka freudistliku teooria järgi on kasulik lasta tunded endast välja. Kui negatiivsed emotsioonid jäävad meie sisse valutama, võivad need meile nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt halba mõju avaldada.

2. Nutmine langetab vererõhku ja lõdvestab keha
Kui keha tunnetab ohtu ja stressi, kipume hingama kiiresti ja pinnapealselt, mis omakorda sunnib organismi pumpama stressihormooni kortisooli ja muudab meid veelgi ärevamaks. Nuttes aga hakkame sügavamalt hingama ja stressitase alaneb. Nutmine on alati ka füüsiline pingutus: ülakeha lihased ja kopsud töötavad aktiivselt, vereringe kiireneb, keha kulutab rohkem energiat. Nutuhoo vaibudes on meie lihastes vähem pinget ja kogu enesetunne paranenud.
Inimeste reaktsioonide tundmaõppimiseks on nutu-uurijad korraldanud sessioone, mille käigus aeti katsealused vihaseks ja nutma. Selgus, et nutmine langetas vererõhku ja aeglustas pulssi ning mõjus ka seeläbi positiivselt.
"Nutmine on meie kehasse sisse ehitatud reaktsioon emotsionaalsele või füüsilisele valule," kirjutab Lancasteri ülikooli professor Cary L. Cooper. "Kuna nutmise järel tunneme ennast paremini, ei tohiks me kunagi pisaraid maha suruda."

3. Nutmine leevendab pingeid ja stressi
Teadlaste sõnul on nutmine stressi ja pingete leevendamise loomulik viis. Kui me laseme stressil enda üle võimust võtta, võib see avaldada meie organismile halba mõju väga mitmel moel: suurendada südamehaiguste ja suhkurtõve riski, kahjustada aju, tõsta vererõhku jne.
"Nutmise abil saad pinged valla päästa ning stressi leevendada, aga samuti tundeid väljendada, " kirjutab psühholoog dr Abigael San. "Kui oled närvis ja stressis, läheb su organism tasakaalust välja ning sinna kogunevad teatud ained, mida nutmine aitab vähendada."

4. Pisarad viivad kehast pahasid aineid välja
Jah, nii lihtne see ongi! Uuringud näitavad, et kurbuse- või stressipisarate keemiline koostis on hoopis teistsugune kui nendel pisaratel, mida põhjustavad füüsilised ärritajad (näiteks sibula hakkimine). Emotsionaalsed pisarad sisaldavad rohkem prolaktiini ja AKT-hormooni, mida meie keha stressiseisundis toodab. Tunnete mõjul tekkinud pisaratega "pestakse" kehast välja stressiga seotud keemilised ained ning just see on üks põhjusi, miks me end pärast nutmist paremini tunneme. Nii et pisarad mõjuvad sama hästi nagu korralik teraapia- või massaažiseanss, aga maksavad märksa vähem!
Selgub, et mitut halba tunnet – rahutust, närvilisust, ärrituvust, väsimust, agressiivsust jne – võib põhjustada mangaani liiga kõrge tase kehas. Ning taas on kaval loodus seadnud asjad nõnda, et emotsionaalseid pisaraid poetades reguleerib keha oma mangaanitaseme parajaks.

5. Pisarad teevad silmadele head
Uuringud on näidanud ka seda, et pisarad on silmadele kasulikud, sest need sõna otseses mõttes aitavad meil paremini näha. Pisarad niisutavad silmamunasid ja -lauge ning silma limaskesti.
"Pisarad on üks neist paljudest imedest, mis töötavad päevast päeva nii hästi, et me peame neid enesestmõistetavaks," tõdeb dr Jerry Bergman. "Ilma pisarateta elaksid inimesed täiesti teisiti – lühemas perspektiivis väga ebamugavalt, kaugemas perspektiivis aga üldse ilma silmanägemiseta."

6. Nutmine paneb järele mõtlema
"Nutmine sunnib sind endalt küsima, mis sinu hinges toimub," selgitab psühholoog John Ryder. Kui sa ei saa aru, miks sulle äkki pisarad silma tikuvad, mõtle selle üle tõsiselt järele. Kas miski masendab sind või oled lihtsalt väsinud? Võib-olla tunned end jõuetuna või häirib sind kellegi kriitiline suhtumine? Tee endale selgeks, milles on asi, sest mida täpsemalt sa teadvustad oma pisarate põhjust, seda paremini sa selle olukorraga edaspidi toime tuled.
Pisarad tegutsevad vahendina, mille abil inimese alateadvus annab teadvusele märku, et mingi probleem või olukord on talle tähtis ja ta peab sellega tegelema. Pisarad märgistavad meie elu olulisi hetki ja tugevaid tundeid ning neid tagasi hoida või alla suruda oleks suisa rumal.

7. Nutmine suurendab lähedustunnet
Pisarad võivad anda märku ka sellest, et me vajame teiste inimeste abi – kas või kallistust või lohutavat patsutust. Kui me väljendame pisaratega oma tundeid, hakkavad teised meid tõenäoliselt lohutama ja see parandab meie enesetunnet. Professor Cooperi sõnul oleks nutu lämmatamine kõige halvem tegu, sest kurvad või valusad tunded ei kao sellest, kui sa nad maha matad – siis tõusevad nad millalgi taas pinnale viha või kibestumisena, mis teeb olemise veel hullemaks. Pealegi, kui sa kunagi tundeid välja ei näita, kuidas peaksid su lähedased siis aru saama, et nad võiksid sind aidata või lohutada?

Jaapanlased on viinud nutmise tervistava kunsti nii kaugele, et mitmes Jaapani linnas tegutsevad nn nutuklubid (kohalikus keeles rui-katsu, mis sõna-sõnalt tähendab pisarate otsimist). Inimesed tulevad kokku, vaatavad üheskoos kurbi filme ja... valavad pisaraid.
Liigutavad filmid, etendused, raamatud jm võivad aidata esmajoones neid, kellele niisama nutmine mingil põhjusel raske tundub. Muudkui istud kinos ja tönnid, pealtnäha näiteks kadunud Walesi printsessile kaasa elades. Ükskõik kus su pisarate tegelik põhjus ka ei peituks, igal juhul hakkab sul kergem.