6 reeglit, kuidas leida oma päeva lisatund

Meil on kaks peamist vabandust, millega põhjendame meelepäraste asjadega tegelemata jätmist – raha- ja ajapuudus. Just viimane näikse puudutavat kõiki naisi, hoolimata laste arvust, suhtestaatusest või töömahust, kevadisest kellakeeramisest rääkimata. Kuidas võita aega enda jaoks, ilma et pere ja töö seeläbi kannataks?

Kõlab nagu võimatu missioon. Aga ka võimatu missioon õnnestus viimaks ellu viia ning hoolikal planeerimisel on võimalik säästa päevas vähemalt tund. Ja olgem ausad – kes meist ei vajaks päevas üht lisatunnikest?

Reegel nr 1: mõõdista oma aega
Kõlab tüütult, aga: kui palju kulutad sa päevas oma vaba aega teleka ees, Facebookis ja meilikastis istumisele? Vähemalt kolm tundi, tõdevad uuringud, ja siia pole arvestatud aega, mis kulub meilitsi tööasjade ajamisele. Näiteks arvutimänge mängides hakkab kellataju trikke tegema, mistõttu ajakulu on raske hinnata isegi hiljem muude tegevuste juures. Keera meilide ja sotsiaalmeedia märguandjad heaga maha ning kontrolli postkasti maksimaalselt viis korda päevas. Tõsi, internetist ja telekast loobumine ei pruugi olla kerge. Teler langetab ju sinu eest otsuseid – näitab lemmiksaateid ja pakub iga veerandtunni tagant võileiva- ja WC-pausi. Seepärast ära ehmu, kui arvuti- ja telekavaba aeg esialgu tühi tundub ning telesarjatuttavate puudumine üksildaseks muudab. Täida see aeg päris inimestega!

Reegel nr 2: sea oma tegevused tähtsuse järjekorda
Tee kaks nimekirja, mis aitavad sul elu liigendada. Esimesse paiguta kõik tööalased ja kodused projektid, mis peavad kiiremas korras tehtud saama. Koosta selline list kord nädalas ja määra kindlaks, millega mis päeval ja umbkaudu kui kaua tegeled. Teise listi märgi jooksvad ideed ja kohustused, millega tahaksid tegeleda suures plaanis, sest vastasel juhul jäävad teostamata soovid-plaanid kuklasse sind vaevama. Iga tööpäeva hommikul vaata üle päevaste kohustuste nimestik ja kohanda seda vastavalt hetkeolukorrale, seejärel kontrolli e-posti ja täienda sellele vastavalt päeva- või nädalaplaani. Ja nüüd asu tööle! Muide, ära kasuta läbisegi pabermärkmikku, märkmelipikuid, Google'i kalendrit, nutitelefoni, tahvlit ja kõiki muid innovaatilisi või traditsioonilisi vidinaid. Vastasel juhul kulub ootamatult suur hulk aega eri vahendite vahel vangerdamisele. Vali üks ja ole sellele truu!

Reegel nr 3: väldi tööle "kinnijäämist"
Tavaliselt räägitakse hirmujutte sellest, kuidas rahvas tööluusi teeb. Palju vähem pööratakse tähelepanu üle aja tööl viibimisele. Ausalt – lahkud sa punkt kell viis töölt või jääd veel sinna passima, sest ei taha olla esimene, kes kontorist lahkub? Kui viimast, siis pea meeles – see, et sa tööl kauem aega veedad, ei ole märk sellest, et teed oma tööd teistest paremini või armastad seda rohkem. Tegelikult tähendabki see vaid seda, et oled tööl kauem. Tööhoolikud pole väidetavalt üliefektiivsed, vaid naudivad lihtsalt ületöötamist, sest see tekitab neis märtri tunde. Sageli tekitavad töösõltlased ka ise muresid juurde, enesele sellest küll aru andmata, sest naudivad tunnet, et vaid nemad suudavad probleeme lahendada.

Reegel nr 4: tühista näost näkku kohtumisi
Veel hiljuti olid näost näkku kohtumised tööelus kõrges hinnas. Aga need ajad on möödas, sest mingit kasu peab ju tehnika arengust olema. Sageli röövivad isiklikud kohtumised hulga aega, ent asjalikku vestlust jääb napiks. Jälgi kohtumisel, kui palju kulub minuteid asja juurde jõudmiseni ning kui palju viisakuslobisemisele. Seda kõike annab edukalt ka meilitsi teha, alustades kirja viisaka küsimusega "Kuidas läheb?", ent jäädes siiski konkreetseks. Aega tasub võtta ka selleks, et näha, palju kulub minuteid kohtuma minekule ja tagasitulekule ning hiljem taas töösse süvenemisele. Kui aga kardad, et inimlik kontakt veebiavarustes kaduma läheb, võid ajada asju telefonitsi, mis pole kirjade toksimisele ja neile vastuste ootamisele üldse halb alternatiiv. Üleüldse küsi endalt enne meili saatmist: kas sellega kaasneb kirjavahetus, mis kujuneb pikemaks kui kaks meili? Kui jah, siis haara telefon.

Reegel nr 5: ära lükka kohustusi edasi
Me kõik teeme seda vahel. Trikk seisneb selles, et mõtestada enda jaoks, miks me viivitame. Just siin võib peituda lahendus, kuidas edasilükkamisega lõpparve teha. Nii ootamatu kui see ka pole, peitub saladus sageli selles, et oleme perfektsionistid – tahaks kõike kohe ja hästi. Hirm, et midagi võib untsu minna ja langetad vale otsuse, on nii heidutav, et takistab üldse asjaga alustamast. Kui aga liialt toppama jääda, hakkab kohustus oma elu elama ning muutub peas sageli suuremaks kui elu. Ja see omakorda hirmutab veelgi enam. Niisiis, kui on kohustus, siis tasub lihtsalt härjal sarvist haarata.

Reegel nr 6: väärtusta oma vaba aega
Kuigi virtuaalajastul võib ekslikult jääda teistsugune mulje, on sul õigus oma privaatsusele. Lülita telefon õhtul välja ja ära lükka seda sisse enne hommikusööki. Esialgu on ebamugav, ent see tunne annab ajapikku järele, sest tehnika peab teenima sind, mitte vastupidi. Avasta tegevused, mis aitavad sul tööst välja lülituda, sest kontorist pole vaja põgeneda mitte ainult füüsiliselt, vaid ka emotsionaalselt. Ja kui käes on see imeline hetk, mil sul on üle mitme kuu vaba õhtupoolik, siis ära upu süümepiinadesse, et kavatsed selle veeta vaid enda jaoks. Ära tunne end süüdi, kui tahad lihtsalt diivanil vedeleda, kallimal ümbert kinni hoida ja filmi vahtida. Sest kui see võrdub sinu peas mõnusa ajaveetmisega, siis lase lihtsalt käia!

Lõpetuseks: ära heida meelt, kui kõiki näpunäiteid korraga järgida ei õnnestu. Alusta vähehaaval ja rakenda esialgu vaid mõnda. Asja iva on teha päeva jooksul ära mõistlik hulk asju ja vältida tähtaegade kuhjumist, ilma et suuremad eesmärgid ja eraelu kannataksid.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Anne & Stiilis 2014. aasta juulis.