Minu lugu on natuke piinlik, samas naljakas. Sõbranna soovitusel läksin trenni, mida tehti paar korda nädalas. Esimene trenn oli väga mõnus. Peale trenni läksin pesema ja ka sauna. Saun oli väga lahja, istusin seal tükk aega ja pildusin vett kerisele, et ikka saada nii öelda "higi lahti". Lõpuks loobusin ja suundusin pesema. Selle aja jooksul olid teised trennikaaslased juba lahkunud ja olin täiesti üksi. Järsku tuled kustusid ja kõik oli kottpime, ma ei näinud mitte kui midagi enam. Kompides koperdasin ihualasti ukse poole ning lõpuks leidsin ka välisukse, kus ma siis kolkisin ja röökisin, et ma olen veel siin. Õnneks oli treener veel eesruumis ja kuulis mind ning tuli avas ukse. Oi mul oli nii piinlik ja ma arvan, et treeneril ka. Rohkem ma sinna trenni ei läinud, mitte küll selle piinliku olukorra pärast vaid muude asjaolude tõttu. Aga usun, et see treener võis arvata, et ma ei tulnud selle pärast enam tagasi.

Miski pole huvitavam kui päris elu ja ka parimad naljad sünnivad elust enesest. Jaga meiega oma naljakaid, intiimseid ning piinlikke kogemusi. Saada oma lugu aadressile vastus@annestiil.ee märksõnaga " minu lugu" ja meie anname igale ilmunud loo kirjutajale kingituse.

Auhind: