Meie aga teeme juttu niisugustest peavaludest, mis mööduvad – ja sellest, mida teha, et nad minekuga kiirustaksid.

Kui pinge painab

Sa oled viimased 72 tundi arvuti taga istunud ning magistritööd kirjutanud. Kaitsmise aeg on ähvardavalt lähedale jõudnud ning hingab ebameeldivalt kuklasse. Sa ei tee vahet ööl ega päeval ning su hommiku- ja õhtusöögimenüü koosneb šokolaadist, küpsistest ja "Tudengieinest". Ühtäkki tunned kaela ülaosas ja kuklas tugevat survet tekkivat. Seejärel liigub pinge kulmude piirkonda, kus ta kõige tugevamaks muutub. Kõvakübarat kergitades tervitab sind õelat naeru lagistav pingepeavalu, mis on peavalude seas kõige levinum ning esinenud vähemalt 90% täiskasvanutest. Pingepeavalud võivad ilmneda nii pikaajalise sundasendi või raske füüsilise töö kui ka emotsionaalse pingeseisundi puhul.

MIDA TEHA?

Tavaliselt ravitakse pingepeavalusid apteegi käsimüügis leiduvate valuvaigistitega – aspiriin, ibuprofeen, Tylenol jpt. Ent samas võib nende ravimite ületarbimine muuta pingepeavalud hoopis kroonilisteks. Gunderseni kliinikumis esmaabile pühendunud dr Benjamin Wedro selgitab, et kuna ravimeid võetakse tavaliselt tsüklitena, võivad peavalud hakata kimbutama igal ravimivabal perioodil. Alternatiivsetest vahenditest aitavad pingepeavaludega võidelda nii üldmassaaž kui ka pöidla ja nimetissõrme vahelise punkti masseerimine. Lisaks pakuvad pingepeavaludele leevendust seks, bioside, aga ka see, kui stressi põhjusele jälile jõuad ja sabast kinni saad.

KUIDAS ENNETADA?

Eesti Peavalude Liit soovitab anda kehale mõõdukat koormust, puhata, leida sobivad lõõgastusnipid (füsioteraapia, massaaž, nõelravi) ja vältida pikka aega ühes asendis istumist. Samuti võiks igaks juhuks hoida käepärast vajalikke ravimeid.

Migreen ründab

Sügispäike pilgutab meelalt silma, tuul sahistab kuldsetes lehtedes, vihmakeebid ja seenenoad on laastukorvi visatud ning sõbrad annavad autos kannatamatult signaali, sest sõit võiks juba alata. Astud toauksest välja... ja arvad hetkeks, et nägid taevas UFO valgussähvatust. Kahjuks järgneb kosmoselaeva kujutisele iiveldus, tugev peavalu ja soov oksendada. Sind tabab karm reaalsus – paraku ei viita sümptomid ei rasedusele ega pohmellile, vaid sind on kimbutama asunud halastamatu migreen. Sa kannad end seeneliste nimekirjast maha ning hiilid ereda päikesevalguse ja automaki tümpsu eest jahedasse vaiksesse tuppa, teadmata, kas seekord pääsed nelja-viietunnise rünnakuga või ootab ees kolmepäevane põrgu.

MIDA TEHA?

Kui kümne aasta eest oleksidki end mitmeks päevaks hämarasse ruumi lukustanud ning maha murdva migreeniga lihtsalt leppinud, siis tänapäeval tasub siiski arsti juurde minna ning avastada, kui kaugele meditsiin ja migreeni retseptiravimid vahepeal jõudnud on.
Et arstil oleks võimalikult lihtne õige ravim määrata, soovitab Eesti Peavalu Selts pidada patsientidel päevikut, kus on kirjas hoogude sagedus, ravile alluvus ning ravi vajaduse sagedus. Teise variandina jääb üle osta apteegi käsimüügis leiduvaid valuvaigisteid, kuid USA patoloogi dr Melissa Conrad Stoppleri sõnul võivad migreenirünnakut leevendada ka piisav uni, jää ning mitmesuguste lõõgastustehnikate kasutamine.

KUIDAS ENNETADA?

Migreeni põdejatel oleks mõistlik eemale hoida paastukuuridest, eredast valgusest, tugevatest lõhnadest, kunstlikest hormoonidest, alkoholist, kofeiinist jne. Ka stress ja unehäired ei tule kasuks. Ürita ärgata ja magama minna iga päev samal ajal; tee trenni, kuid ära üleliia pinguta; ära jäta söögikordi vahele; lõõgastu; kui peavalude vallandaja on ere valgus, kanna väljas päikeseprille; ära patusta kohviga; pea toidupäevikut ning tee kindlaks road, mida tavaliselt peavalude eel söönud oled, ning ürita neid vältida.

Kambakesi kallale

Sa ärkad ehmatusega piinava peavalu tõttu. Helendavad numbrid äratuskellal näitavad 3.49. Kujutluspilt rähnist, kes oma terava nokaga su silma peast toksida üritas, oli küll kõigest unenägu, aga kahjuks ei ole valu haihtunud ka ärgates ning parema silma ümbrus tundub kahtlaselt valulik. Sa tormad vannituppa ning oh imet, parem silm ongi punane ja põletikuline ning ka sama ninapool on ummistunud. Sulle meenuvad paari aasta tagused veidrad peavalud, mis ründasid regulaarselt iga päev enam-vähem samal ajal 30–90minutiliste episoodidena. Kas tõesti võib tegu olla sind varemgi kimbutanud kobarpeavaludega?

Terviseajakirja MedicineNet andmetel põeb kobarpeavalusid vaid 0,1% inimkonnast. Need esinevad tavaliselt sarjadena, mis võivad väldata nädalaid või kuid, seejärel järgneb valutu periood, mis võib kesta aastaid. Kobarpeavalude põhjus ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et neid võivad tekitada häired aju talituses. Kobarpeavalu käes kannatavate patsientide aju-uuringud näitavad hüpotalamuse ebakorrapärast talitust. Kuna need peavalud esinevad tavaliselt mitmel põlvkonnal, eeldatakse, et neil võib ka geneetiline põhjus olla. Ka on leitud seoseid kobarpeavalude ja unehäirete ning südameravimite vahel.

MIDA TEHA?

Kobarpeavalude ravi puhul tuleb tähelepanu pöörata kahele asjale: esimese seeria valu leevendamisele ning järgnevate seeriate ennetamisele. Dr Benjamin Wedro soovitab kobarpeavalude puhul rikastatud hapniku hingamist, kofeiini ning pärast arstiga konsulteerimist antidepressante ja mõningaid süstitavaid vahendeid nagu Imitrex, Zomig, Maxalt.

KUIDAS ENNETADA?

Kobarpeavalude seeriat aitavad eelkõige ära hoida muutused elustiilis, näiteks suitsetamisest loobumine või alkoholi vähendamine. Järgmise seeria puhkemist võivad takistada ka mõned antidepressandid. Nagu teiste peavaluliikide puhul, nii annab tervislikum eluviis märgatavaid tulemusi ka valude vastu, rääkimata üldisemast heaolust. Ole terve!

Et peavalusid õigesti ja efektiivselt ravida, jagas Rahvusvaheline Peavaluühing (International Headache Society) 2007. aastal peavalud tekkepõhjuste alusel kolme kategooriasse:

1) primaarsed peavalud (migreen, pinge- ja kobarpeavalud);

2) sekundaarsed peavalud (tekivad nt kasvajate, meningiidi, entsefaliidi, ajuverejooksu tõttu);

3) kolju närvivalud, valud näopiirkonnas ja muud peavalud.

Meditsiiniajakirja MedicineNet andmetel tekivad esimese rühma peavalud enamasti füüsilise või emotsionaalse stressi tagajärjel. Teise rühma peavalud esinevad aga muu trauma tõttu ning neid tuleks käsitleda kui sümptomeid – seega ei ravita peavalu ennast, vaid selle allikat. Kolmandasse rühma kuuluvaid valusid põhjustavad peas ja kaela ülaosas asuvates närvides tekkinud põletikud. Selleks, et peavalust vabaneda, tuleb ravida närvipõletikku.

Pingepeavalu annab märku

- Enamasti algab päeval ning und ei häiri.
- Keskendumisvõime langeb ning tunned väsimust.
- Valu on pidev.
- Tavaliselt laseb igapäevatoimetustega jätkata.
- Erinevalt migreenist valueelseid sümptomeid pole.
- Tugev survetunne otsmiku, pea külgede, kukla ja kaela piirkonnas.
- Ei mõjuta nägemist, tasakaalu ega lihastoonust.
- Liigutamine võib valu leevendada.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Anne & Stiil 2012. aasta oktoobris.