Kas oled vahel mõelnud, miks su klassiõde, kooliaegne hall hiireke, on nüüd ülimalt edukas, samas kui temast palju paremaid hindeid saanud ja üle kooli popp klassikaaslane pole erialaselt kuhugi jõudnud? Üsna kindlalt võib öelda, et esimene täitis alateadlikult eeldusi, mis on vajalikud meisterlikkuse saavutamiseks, samas kui teine neist mööda vaatas.
Üldiselt arvatakse, et meisterlikkuse saavutamiseks on vaja erakordset annet, kuid mitmete võimu, strateegia ja võrgutuskunsti teemaliste raamatute autor Robert Greene uuris silmapaistvaid inimesi läbi aegade ja jõudis järeldusele, et see, mis eristab fenomenaalseid isiksusi teistest, pole geneetiline pagas, vaid kindel teekond, mille nad on läbinud. Tema kuulsast raamatust "Mastery" võib lugeda, et ka kurikuulsate lapsgeeniuste tulemuste taga on samade reeglite järgimine. Greene'i tähtsaim järeldus on, et tõeline anne seisneb lemmiktegevusele pühendumises ja sellele kindlaks jäämises.

1. Jää kutsumusele kindlaks.
Esimene samm meisterlikkuse poole on valida valdkond, mis tekitab sügavat huvi ja elevust. Meid tõmbab mõne eriala poole instinktiivselt. Lapsepõlves on see impulss kõige selgemini väljajoonistuv – hiljem võivad pilti moonutada vanemate ja kaaslaste seisukohad.
Kui lased end liialt mõjutada, võid valida eriala, mis lubab pealtnäha majanduslikku kindlustatust, kuid mis pole kooskõlas sinu isiksusega. Sellise ameti valinuna pole sinus piisavalt entusiasmi, et end pidevalt täiendada. Oma loovuse minetanuna käid tööl vaid selleks, et end ära elatada. Kui teed aga midagi, mis sind tõeliselt köidab, võid tublisti teenida.

Moelooja Riina (37) on lapsest saati oluliseks pidanud ilu. Juba pisikesest peale on ta ka koledatest ja keerukatest olukordadest leidnud rütmi ja harmooniat. Sageli ilmutabki kutsumus end mingi abstraktse kalduvusena. Selleks võib olla elu mõtte üle filosofeerimine, huvi masinate liikumismehhanismide vastu või hoopis loodusearmastus.
Õenduse õppejõul ja endisel pereõel Gerli (34) ilmnesid kutsumuse alged samuti lapsepõlves. Gerli emale oli vere nägemine vastumeelne ja nii tohterdas tüdruk viga saanud pereliikmeid. Hiljem toetas see kogemus õenduse eriala valikut, mille kasuks otsustas Gerli juba üheksandas klassis.

2. Võta õppimiseks piisavalt aega.
Kui õige ala ära tuntud, algab käsitööoskuste omandamise aeg, mille on läbi teinud ka suurimad geeniused. Robert Greene'i arvutuste põhjal läheb meisterlikkuse saavutamiseks vaja vähemalt 10 000 tundi keskendunud tööd. Selle ajaga tekivad ajus uued ühendused ning oskused harjuvad n-ö käe sisse. Suurimaks takistuseks tippu jõudmisel on kannatamatus.

Flamenkotantsija Maria (40) lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafina. Kui keskkoolis puudus ta paljudest hommikustest tundidest, kuna armastas kaua magada, siis tantsu õppides oli ta alati kell kaheksa platsis. Seejärel õnnestus tal saada stipendium flamenko õppimiseks Hispaanias. Iga päev tantsis ta umbes kaheksa tundi ja õhtuti märkis sageli keskööni koreograafiaid üles. Ta täiendas end tihti ka flamenkoetendustel ja -pidudel.
Õe-nõustaja Gerli arvates peaks ka kogenud õde endalt pidevalt küsima: "Aga miks on see ikkagi nii?", ja jätkama ka üldtuntud tõdede uurimist. Kõige halvem on, kui õde ei tee oma tööd teadlikult, vaid töötab autopiloodil. Näiteks on ülioluline erialakirjanduse lugemine, sest meditsiinivaldkond uueneb pidevalt.

3. Hinda inimesi realistlikult.
Kui oled juba teadmistepagasi omandanud, võib arengu suurimaks takistajaks saada ebapiisav sotsiaalne intelligents. Meisterlike erialaoskustega, kuid sotsiaalselt ebaküps inimene takerdub suhteprobleemidesse ega suuda oma potentsiaali realiseerida.
Suurim häda on siin harjumus projitseerida oma soove ja uskumusi teistele. Tuleb õppida teiste tahtmisi tõlgendama, et konflikte juba eos vältida.
Riina on õppinud aja jooksul inimesi kuulama ning see on aidanud tal tabada klientide soove. Ta ei pea oma disainiideid enam maailma nabaks ega püüa nendega "peale lennata". Rõiva loomine koostöös tellijaga on taganud, et ka keerulisemad kliendid lahkuvad rahulolevatena.

Ka Maria on avastanud, et alati ei saa vaadata kõike oma mätta otsast. Ta ise suudab trenni tehes päev otsa söömata-joomata olla ja nii ei saanud ta esialgu aru, miks tema trupi liikmed soovisid pärast kahetunnist harjutamist pausi. Esialgu näis see tahtejõu puudusena, kuid nüüdseks on ta mõistnud, et inimtüübid on erinevad.
Gerli on kogenud, et kui vahel tundub vastakuti seisvat kaks erinevat ideed, siis asjasse süvenedes selgub, et tegelikult räägitakse samast asjast ja vaidlus käib nüansside üle. Seetõttu meeldib talle asjad lahti rääkida. Vahel võivad arusaamatuste põhjused lausa üllatada. Näiteks on Gerlil tugev hääl ja kui ta oma seisukohti kaitseb, muutub see veel valjemaks. Nii on mõned inimesed tõlgendanud seda karjumisena ja solvunud. Gerli on nüüd teadlik oma hääle võimalikust mõjust ning püüab teadlikult leebemalt suhelda.

4. Leia mentor.
Isiklik suhe õpetajaga on kiireim viis omandada erialaks vajalikke mõttemustreid. Meie õppimisvõime on suurem, kui kuulame inimest, keda sügavalt imetleme. Juhendaja käe all õppimine säästab ka tublisti aega, sest kogenud õpetaja oskab pakkuda kiiret ja adekvaatset tagasisidet.
Maria mentor oli tema esimene flamenkoõpetaja Hispaanias, Tomas de Madrid, kes hoolitses selle eest, et Maria saaks elada lausa flamenkokultuuri sees. Ta kutsus õpilast oma etendustele ja soovitas ehedaid flamenkourkaid, kus suurimad tähed aega veetsid. Kõige rohkem õppiski Maria Tomasilt pühendumist.

5. Kaasa teiste teadmisi.
Olles omandanud eriala põhiteadmised, tuleks laiendada oma oskuste piire. Selleks tasub uurida oma erialaga külgnevaid valdkondi. Kõrvalerialade valdamine aitab leida seni tundmatuid seoseid – nii näed terviklikumat pilti ja suudad olukordi adekvaatsemalt lahendada.
Gerli õppis väljaspool õenduse eriala asuvat psühholoogiat mitmetel koolitustel, samuti luges selleteemalisi raamatuid. See on tublisti lihvinud tema patsientidega suhtlemise oskust.
Maria õppis mitu aastat klaverimängu, mis arendas temas tantsijale vajalikku musikaalsust. Lisaks on ta tudeerinud hispaania keelt, mis aitab mõista flamenkotantsu olemust ja lubab edukalt tantsu õppida selle sünnimaal Hispaanias. Ta on õppinud eri tantsustiile alates India tantsust kuni moderntantsu, balleti, džässi ja muuni – see on andnud mitmekesise aluse.

6. Intuitiivne kvaliteet.
Kõigi aegade meistrid on kirjeldanud tunnet, kus nad ühtäkki teavad vastust probleemile või kus inspiratsioon lausa purskub neist välja. Greene'i väitel jõuab sellise tulemuseni vähemalt 10 000 tunni pühendunud erialase tööga – siis omandame võime kasutada erialaseid teadmisi kiirelt ja spontaanselt ning ühendada keerukaid teadmisi tervikuks. Olles saavutanud omal alal intuitiivse kvaliteedi, omandame selle "miski", mis teeb meid tõeliselt imetlusväärseks.

Riina on õppinud oma intuitsiooni usaldama. Moekollektsioonid jõuavad temani sageli vaimusilmas valmis etendustena. Värvid, kangad, detailid – kõik on paigas ja tal ei jää üle muud kui kõik üles joonistada. Siis avastab ta oma üllatuseks sageli, et õiged kangad on juba kapis valmis. Kuskil alateadvuses oli nende ideede vormumise protsess ammu käivitunud ja mingil hetkel avalduvadki konkreetsed visioonid.

Alusta, keskendu, realiseeri.
Tänapäeval hinnatakse kiirust ja mugavust, kuid need ei käi kokku meisterlikkusega. Kui lasta end kõrvale juhtida infotulvast ja meelelahutusest, ei ole võimalik piisavalt keskenduda. Keskendumisvõime on saamas infoajastu eduka inimese tunnuseks.
Võib tunduda, et lihtsam kui veri ninast väljas unistuse poole püüda on teha tööd, mis praegu käsil, tundub talutav ning arvedki ära maksab. Kuid elu jooksul peame töötama palju rohkem kui 10 000 tundi. Järelikult on mõttekas valida sobiv eriala, kus tööaeg möödub lennates, ja lisaks saavutada midagi väljapaistvat. Või nagu ütles moderntantsu looja Martha Graham: "Sa oled ainulaadne. Ja kui sa seda ei realiseeri, siis on midagi kaduma läinud."