HELENI BLOGI | Otsustasime kalkuni õgimise asemel kõrbesse minna
Pisut aega tagasi oli USAs tänupühade nädalavahetus, mis tähendas minusugusele töölisklassile nelja vaba päeva. Selle tähistamiseks otsustasime kalkuni õgimise asemel kõrbesse kütta.
Sellesse nädalavahetusse mahtus üle tuhande miili maanteid, kõrbe, lund kõrbes, mägesid ja naeruväärsust. See jaburus enamasti jäi küll Las Vegase piiresse. Kuna ma polnud kunagi varem seal käinud, siis tundus, et Grand Canyonist patulinna tuhiseda on hea mõte. Võibolla poleks pidanud. Igal juhul on Vegas üks kõige veidramaid kohti maailmas, kus olen viibinud.
Vegas: sädelevate tulede, müstika, tumedate tegude, pidude, hotellide ja kasiinode rägastik. Täpselt selline mulje oli mulle televisiooni vahendusel jäänud. Tuli välja, et tegelikult see nii vale polnudki. Paljud arvavad, et patulinna minek on meeletult kallis ettevõtmine. Tegelikult - mis puudutab hotelli ja söömist, siis see on kordi odavam kui näiteks meie Grand Canyonis olnud lihtne elamine. Vegas on koht, kus tuleb lihtsalt pakkumisi otsida. Täiesti vabalt võib leida viietärnihotelli kahe- või kolmetärnise hinnaga ja kui sul ka toas kööginurk, siis kulub elamiseks vähe.
Oleneb ka, kuidas seda plaanid. Kui tahad suure hurraa ja glämmiga peale lennata, tuleb ka rohkem rahakoti raudu avalda. Inglise keeles on olemas väga hea sõna, mis võtab kogu Vegase olemuse kokku: hustle. Kõik inimesed, keda sa seal kohtad, kas tahavad sinult midagi, sina tahad nendelt midagi või üritatakse mingit diili teha. Hustle!
Kuskilt mälusopist meenub sõprade jutt, kui überveider see linn on ja kuidas enne sellest aru ei saa, kui ise seal käinud oled. Mis seal siis ikka nii jaburat olla saab, onju?! SAAB KÜLL!!! Niipea kui patulinna ametlik silt selja taga, avanes vaatepilt vilkuvate reklaamitabloodega täidetud hotellidele, kaubamajadele, kasiinodele. Üks näeb välja nagu Caesari palee, teine oleks justkui välja tõstetud Veneetsia kesklinnast, mille ümber on tekitatud kanalid ja mõni on kokku pandud kui New Yorgi skyline. Las Vegas on 100% täiskasvanute Disneyland. Iga viieteistkümne minuti tagant võib Bellagio hotelli ees purskkaevude show'd näha. Tänavad on täis mustkunstnikke, showgirle, kes ilmselt tööle jalutavad, kerjuseid, promootoreid, kes üritavad inimesi klubidesse saada ja mis salata, ka prostituute. Kõike seda oskasin justkui oodata ja kogu see näkku röökiv värviline visuaalne kisa oli uskumatult intrigeeriv. Otsustasime ka uhkete kasiinode klientuuri üle vaadata. Kui juba Vegases, siis ka kasiinosse!
Valisime sõpradega ühe kuulsama koha välja. Meie pettumuseks ei oodanud meid glamuur. Jah, sisustus ja suursugusus marmorpurskkaevukeste ning kuldsete kujukestega oli üle võlli, aga kontingent, kes seal sigaretti kimudes raha laiaks lõi, hoopis midagi muud. Hästi palju oli rasvaste juustega, fliisi ja teksaseid kandvaid suitsetavaid mehi, kilekotte endaga kaasas tarivaid naisi ja tülpinud näoga kasiinoteenindajaid. Loomulikult polnud absoluutselt kõik selline, kuid enamjaolt oli vaatepilt kurb. Ja mitte ainult kasiinodes, ka uhketes butiikides võis märgata dressides daame, kes uut Louis Vuittoni kotti soetasid. Naljakas oli. Seisime sõbrantsiga keset seda issanda loomaaeda ja nautisime inimeste jälgimist.
Midagi muud seal väga teha polegi, kui et kogu kummalisust lihtsalt järgida, kasiinos mängida, ostelda, restoranis passida või mingit kontserti või show'd vaatama minna. Seekord ei jõudnud, aga kindlasti üks, mida seal tasub teha, on vaadata Cirque du Soleil' show'd.
Peale kogu seda rasujuukselist juttu võiks oletada, et USA filmid valetavad ja ilusaid inimesi polegi. On küll. Ilusad inimesed Vegases:
- ei kõnni peatänaval Stripil, vaid sõidavad kas sohvri või taksoga
- mängivad raha maha ainult valitud kasiinode eralaudades
- käivad peol hoolikalt valitud klubides ja enamasti võtavad seal VIP osakonnas laua
- elavad viietärnihotellides
- veedavad päeva šopates, spaas ja ilmselt tehes midagi linnast väljas
- vähemalt kella 11ni õhtul leiad nad trendikast restoranist, sest mitte keegi ei lähe enne keskööd klubisse.
Ehk siis... ilus inimene Vegases on see, kellel on raha. On küll erandeid. Üks on kindel: patulinn on ehitatud selleks, et sa võimalikult suure protsendi igakuisest sissetulekust sinna jätaksid. Mänguautomaadid pole mitte ainult kasiinodes, vaid ka toidupoodides, kaubamajades, suitsunurkades, isegi ühes apteegis oli ja lennujaamas! See kõik on lihtsalt nii toredalt vale.
Mul on hea meel, et Vegases kõigest kaks päeva viibisin. Rohkem ei jaksaks. Kõike oli kuidagi liiga palju, liigselt valjult ja kontsentreeritud väiksel alal. Ilmselt lähen sinna veel LA's elamise perioodil tagasi. Patulinn on täie õigusega oma nime ära teeninud. Soovitan otsida hea hotell, mis pole nii suur, et seal 15 minutit tuba otsima pead, mine show'le; kui kasiinosse tahad minna, siis kindlasti vali see hoolikalt; ühel õhtul luba endale hea õhtusöök, see on seda väärt ja mis kõige tähtsam - ära iial võta Vegast tõsiselt. Naudi seda veidrust, sest vaevalt sa elus veel midagi sellist koged. Kui praegu selle nädalavahetuse peale mõtlen, tahaks naerma pursata ja "appiiii!" kisada, sest kohe meenuvad need tossavad fliisideread.
