Mis on hüaluroonhape?
Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meis endis, eriti naha kudedes. Kuigi suur osa organismis olevast hüaluroonhappest paikneb nahas, leidub seda ka klaaskehas, kus see annab silmadele kuju; kõhredes, luudes ja sünoviaalvedelikus, kus see toimib lubrikandina, amortisaatori ja filtrina; veresoontes ja nabaväädis. Selle ülesanne on säilitada kollageeni ja elastiini tootmine kehas. Kahjuks kahaneb vanusega aga hüaluroonhappe kogus kehas. Eriti rohkelt leidub seda ainet nabanööris, silma klaaskehas, hüaliinkõhres, liigesevedelikus. Täiskasvanul on võrreldes beebiga 20 korda vähem hüaluroonhapet. Näiteks 60 kg kaaluva inimese keha sisaldab ligikaudu 12 g hüaluroonhapet.

Kust saadakse hüaluroonhapet?
Hüaluroonhapet saadakse kahel viisil.
1. Hetkel on peamine loomset päritolu hüaluroonhappe allikaks kukehari. Sealsetes kudedes leiduv hüaluroonhape on keerukalt läbi põimunud mitmesuguste muude ainetega, mis muudab hüaluroonhappe eraldamise ja puhastamise komplitseerituks. Ühtlasi tähendab see, et loomsest toormest eraldatud hüaluroonhapet sisaldavates toodetes leidub vältimatult ka soovimatuid lisandeid, nagu näiteks proteiin.
2. Hüaluroonhapet ei eraldata mitte ainult loomsetest kudedest vaid ka mõningatest bakterikultuuridest. Viimaseid võib kasvatada söötmel, kusjuures hüaluroonhape eraldatakse biotehnoloogiliste meetoditega. Eeldusel, et bakterikultuurid säilivad tootmisprotsessi käigus isoleeritult, saadakse hüaluroonhape, mida iseloomustab väga kõrge puhtusetase ja erakordne biosobivus inimorganismiga.

Mõlemal juhul on tegemist mittetoksilise saadusega ning seepärast on see sobilik kõikidele nahatüüpidele. Samuti ei tekita hüaluroonhape ärritust ega allergiaid.

Milleks on hüaluroonhappe suuteline ja milleks mitte?
Gramm hüaluroonhapet suudab siduda umbes kuus liitrit vett. Hüaluroonhape seob oma kaalust kolm korda suurema koguse niiskust. Lisaks nahas niiskuse sidumisele vähendab ka hüaluroonhape ka niiskuse aurustumist nahast, transpordib naharakkudesse hapnikku ja toiteaineid ning kõrvaldab rakkudest jääkaineid. Hüaluroonhape aitab kaasa rakkude aktiivsele toimimisele (metabolismile). Hüaluroonhapet peetakse isegi paremaks niisutajaks kui siiani peetud glütseriini ja uureat.

Tundub ideaalne? Kahjuks ei suuda hüaluroonhape tungida naha sügavametesse kihtidesse, vaid jääb naha ülemistesse kihtidesse (epidermi) pidama, sest hüaluroonhape molekulid on liiga suured, et läbida epidermi sarvkihti. Seepärast on hüaluroonhappet sisaldavad kreemid efektiivsed ainult naha niisutajana ning ei toimi vanenmisvastase vahendina. Noorendav efekt saabub alles siis, kui hüaluroonhape viiakse süstiga naha sügavamatesse kihtidesse.

Hüaluroonhappe süstide üks kuulsamaid fänne on Angelina Jolie, kuid mitte alati pole tal süstidega vedanud. Üldiselt näeb ta alati kaunis välja, kuid on olnud ka juhuseid, kus fotograafid on ta väga lapergusena tabanud. Lapiline nägu võib olla ka tingitud vahetust süsti tegemisest, sest mõned päevad peale protseduuri ongi nägu paistes ja ärritunud.
Üldiselt omab hüaluroonhappe süstimine positiivset mõju, sest nii pääseb see naha sügavametesse kihtidesse. Siiski peab siinkohal meeles pidama, et see silub ja niisutab vaid neid kohti, kuhu süst tehakse. Oskamatu süstija tagajärjel võib nägu väga ebaühtlaseks jääda.

Otsides kreemi, mis peaks siluma olemasolevaid kortse ja neid ka ennetama, peaks selle toote sisaldusse kuuluma hoopis retinoidid. Soovitatavalt peaks see olema ka öökreem, sest retinoidid toimivad siis kõige paremini.

Ka ei suuda hüaluroonhape ravida nahaärritusi. Teadlased on seisukohal, et hüaluroonhape võib küll nahka siluda, kuid pole siiski efektiivne ärrituste ravija. Ka puuduvad selleteemalised teaduslikud katsed.

Seega, niisutava kreemi koostises on hüaluroonhape omal kohal, kuid ärrituste kaotaja ja noorendava kreemi sisalduses mitte!