Elina Born: "Ma varjan päris palju seda, kes ma tegelikult olen."
Kohtumine Elina Borniga aitab selgitada müsteeriumi, miks osa meist lööb läbi ja osa mitte. Andekas ja eneseteadlik, kahe jalaga maas, abiks seesama salapärane miski.
Tekst: TIIU OGA | Fotod: KRÕÕT TARKMEEL | Stiil: MARION PIIRMETS | Meik ja soeng: KAIA TRIISA
"Praegu on tõesti uskumatu-uskumatu-uskumatu tamp peal. Alles ma käisin Tapal koolis... Paarikümne aasta pärast alles hakkan mõtlema, mis toimus."
Elinal on, mida 2015. aastast meenutada: Eesti Laulu võit ja Eurovisiooni 7. koht koos Stig Rästaga ning omanimeline debüütalbum. Iga päevaga on maailmas järjest enam inimesi, kelle arvates on Elina Born kõige parem laulja ja kõige kuulsam Eesti naine. Eesti oma Taylor Swift, Eesti Rihanna, pannakse silte. Elina kostab seepeale, et sellised võrdlused on väga meelitavad, aga veel rohkem meeldib talle, kui teda hinnatakse Elina Bornina.
Kohvikuakna taga peatub auto, milles istuvad mehed jäävad Elinat ainiti vahtima. Tähelepanu on nüüd kõvasti? "Vist on?" kõlab hajevil vastus. "Ma ei ole väga täheldanud." Samal ajal ilmuvad Elina telefoniekraanile sõnumid ja teated vastamata kõnedest tärinal nagu kuulipildujast ("Oh! Jommaijoo, las nad ootavad!").
"Ma olen artist ja sellega kaasneb huvi minu vastu. Vastan alati rõõmsalt, isegi kui vahel mõtlen, et seda on liiga palju. Vinguviiul tuleb alla suruda, ja kui lained löövadki pea kohal kokku ja kui kõike ongi liiga palju, siis tuleb end tühjaks nutta," võtab Elina staarielu väga pragmaatiliselt.
Paar aastat tagasi olid lood hoopis teised. "Olin tumedas pilves ega saanud aru, kes ma olen ja miks ma olen. Inspiratsiooni ei paistnud kusagilt. Meedia mu vastu väga huvi ei tundnud, aga miks olekski pidanud, sest midagi erilist ju ei toimunud. Eks ma otsin end siiamaani. Kui palju neid ikka on, kes kohe teavad, mida nad tahavad?" küsib ta retooriliselt.
Tohutu potentsiaal
Elinaga 2012. aastal saate "Eesti otsib superstaari" ajal tutvunud muusik Taavi Paomets meenutab, et juba siis oli noorel lauljal mingi sära, mida teistes oli raske näha. "Mind pani imestama, kuidas tal oli kogu aeg hääl ära ja sellegipoolest suutis end saade saate järel tõestada. Elinalt on meil veel palju oodata! Püüaks ta ainult rohkem klaverit mängida, sest see avardaks tema loometšakraid. Ta on selleks võimeline," teab Taavi.
Stig Rästa avastas Elina Youtube'ist juba enne sedasama superstaarisaadet, kus Elina Rasmus Rändvee järel teiseks jäi. Lugu "Weekend Wars", mille ta tollal Elinale saatis, jõudis ka lauljatari äsja ilmunud esikalbumile.
Oma tiimi liikmetest, kelle kanda on asjaajamine esinemiste leppimisest raamatupidamiseni, räägib Elina ülivõrdes. Nagu teine perekond – see on tõenäoliselt suurim kiitus, mida peret väga tähtsaks pidavalt inimeselt saada.
"Kuigi enamik lugusid on Stigi ja Fredi (mänedžer Fred Krieger) kirjutatud, on mul alati sõnaõigust kõiges kaasa rääkida," kinnitab Elina. "Ma ei laulaks kunagi midagi, mis ei ole kooskõlas minu muusikaliste ja maailmavaateliste tõekspidamistega."
Sama eneseteadlik on ta ka oma välise kuvandi suhtes, kandes näiteks järjekindlalt kunstripsmeid. "Väga paljud ütlevad, et issand jumal, sa oleksid loomulikuna palju ilusam... Okei, võib-olla tõesti, austan seda arvamust," ning lisab pea et sõjakaltki: "Ja siis ma kleebin endale veel suuremad ripsmed! Mulle meeldib!"
Kuidas on Stig Elinat mõjutanud? "Inimesena on ta mind kindlasti rahulikumaks muutnud. Eurovisioonil ta rahustas mind ja mina ajasin teda natuke rohkem närvi, et asi ikka balansis oleks," tunnistab Elina. Austrias Eesti eurodelegatsiooni ohjanud Mart Normeti sõnul on Elina ja Stig täielikud vastandid: "Maatüdruk ja linnapoiss, ekstravert ja introvert, taimetoitlane ja karnivoor ja nii edasi. Muusikas aga on nende omavaheline klapp täielik."
Et Eurovisioonil tuleb muljet avaldada ka muusikaväliste, suisa lavastuslike vahenditega, rõhuti läbi kaamerasilma paistva omavahelise keemia loomisele. "Minu üllatuseks oli püsimatu Elina väga hea õpilane ja kinnistas oma nii-öelda rollilahenduse sada protsenti. Tänu suurepärasele esinemisele 200 miljoni vaataja ees võitis ta fänne kogu maailmas. Loodan, et Elina rahvusvaheline tuntus veel kasvab, sest potentsiaali on röögatult," tõdeb Normet.
Endale antud lubadused
Elinast jääb mulje, et eestlaslik võltstagasihoidlikkus on talle võõras ja raskustest libiseb ta läbi kui nuga sulavõist. Eneseületamine pakub talle rahulolu: "Kui mõistus seab mulle unistuste elluviimisel piiranguid, võtan need nimelt ette ja saan endast võitu. Hirmul võita lastes jääbki asi katki."
Eurovisiooni-eelsete trennidega tahtis ta samuti oma meelekindlust testida. Kaalunumbri pärast ei ole ta kunagi põdenud. "Ma ei ole pidanud kaalu pärast muretsema, olen alati rahul olnud," teatab ta.
Trennist rääkides elavneb Elina silmanähtavalt. Juba enne Eesti Laulu lubas endale, et kui peaks võitma, hakkab trennis käima. Seni polnud ta lihtsalt plaanist kaugemale jõudnud.
Oma menüüs Elina muudatusi ei teinud. Ta on taimetoitlane, nagu ta eelmise aasta novembris päevapealt otsustas. Järjekordne proovilepanek! Taimetoitluse vastu hakkas ta vend Fredi soovitusel huvi tundma juba 11. klassi lõpus, kui koolis oli vaja uurimistöö teemat: "Eksperimendi korras olin kaks kuud taimetoitlane. Väga kerge oli olla. Tookord tahtsin ikka pärast liha ja pasteeti, aga nüüd küll enam liha ei isuta."
Tegelik Elina
Elina on kaval, olles selga kasvatanud kaitsva kooriku, ning kuigi vaba suhtleja, on ta ühtlasi võtnud vabaduse end mitte liialt avada. Tema mõttekäigud on sirged ja samas vaoshoitud nagu künnivõistluse võitjal. Vaid mõne sekundi jooksul saab meie jutuajamise kestel aimu teistsugusest Elinast. See on Elina, kes rüüpab käekotist ruttu lonksu fantat (et leevendada plaadiesitluspeo järgset väsimust) ning hüüatab kurat!, kui autogrammi juurde joonistatud süda koledasti välja kukub. "Uups, vabandust!" hüppab ta viksi tüdruku rolli tagasi.
"Artist peab näima enesekindel," leiab Elina. "Pea püsti, selg sirgeks, nina üles – nii ei julge keegi tulla midagi halba ütlema. Ma varjan päris palju seda, kes ma tegelikult olen. Muidu saaksin kõvasti kõrvetada."
Lapsepõlves võttis ta kõike südamesse ja solvus kergesti. "Siis sain aru, et niiviisi ma ainult hävitan iseennast. Kasvatasin end tugevaks – elu peab võtma huumoriga ja laskma asjadel minna." Lisades vaikselt: "Eks ma ikka võtan praegu ka südamesse, mida öeldakse-kirjutatakse, aga tunduvalt vähem kui kunagi nooremana!" Ja naerab seepeale muretult.
Paratamatult kiputakse teda meedias paari panema kõigiga, kes seisavad lähemal kui meeter. Elinat see ei häiri: "Minu jaoks on oluline ainult see, mida mu kaaslane asjast arvab. Seni, kuni mina ja Rauno teame, et kõik on hästi, pole muretsemiseks põhjust."
Rauno on tema elukaaslane, trompetimängija Rauno Tali. "Minu mees," nagu Elina ütleb. Rahuliku loomuga noormees hoiab avalikkusega suheldes oma joont, s.t hoiab tagaplaanile.
Õnn on lähedal
Elina on kõige õnnelikum, kui tema lähedastel läheb hästi. "Ma olen täielik õnnejunn, sest mul on inimestega nii vedanud." Ema-isa, vanemad vennad Fred ja Mart, poolõde, Rauno, sõbrad – nende ees saab Elina olla ilma igasuguste kardinateta.
Enese väljalülitamiseks on hea viis vaikus ja rahu. "Olen vait, ei räägi. Kuulan looduse helisid. Vaatan enda sisse ja süvenen. Kunagi, kui aega rohkem, lähen kindlasti psühholoogiat õppima," teab Elina. Ta peab end suhteliselt spirituaalseks inimeseks. Usub, et me ei ole ainsad siin maailmas ning et elu on väike etapp hinge teekonnal. Ootamatu teemavalik noore superstaari kohta. Elina pakub, et need on ema mõjutused. Tema vanemad lahutasid, kui Elina oli seitsmene. Ema elab endiselt Lehtses ja töötab Tapal raamatukoguhoidjana. Kui teised lapsed käisid lasteaias, oli Elina ema juures raamatukogus.
Lisaks heale häälele on Elina ka hea käega. Ta armastab teha meiki nii endale kui ka sõbrannadele ning maalida. Kuid sellega on nagu palju muugagi – aega ei jätku! "Ma olen perfektsionist ega taha alustatut pooleli jätta. Aga kust võtta see päev, et korraks kuskil teises maailmas ära käia, ise näost värvi täis?"
Suurlinna tuled
Lehtsest, umbes 400 elanikuga Lääne-Virumaa alevikust, räägib Elina heldimusega: "Üliarmas koht! Väga südames mul! Ma ei ole kunagi arvanud, et Lehtses on vastik, aga muidugi mõtlesin, et tahan linnaelu maitsta." Õigupoolest kippus ta Tallinna juba pärast põhikooli lõppu, aga ema veenis ta ümber. "Ütles, et ole veel natuke aega laps, ela Lehtses ja käi Tapa gümnaasiumis. Mul on nii hea meel, et ta mind ikkagi pehmeks rääkis! Praegu on kõik läinud järk-järgult: väike kool, suur kool, nüüd suur linn."
Enne superstaarisaadet piirduski Elina esinemiskogemus kodualeviga, nii et tõelise lavakooli sai ta alles pärast saate lõppu kahe aasta jooksul Rootsi laevadel esinedes. Viimase show' andis ta vahetult enne Eurovisiooni. "See oli väga, väga vajalik kogemus: iga õhtu sama rutiin ja täismeik. Aga kaua sa Rootsi vahet viitsid käia, Stockholmi tänavad kõik peas! Mulle meeldib kodus olla ja oma voodis magada."
Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta juulinumbris.
