TAAVI BLOGI | Lezz dooo eeet!
Soojenduseks teeme selgeks selle, et möödunud aasta oli olnud minu jaoks kindlasti elus üks enim meeldejääv (shout-out to summer 2011). Lisaks kõigele, mis kirja pandud on, juhtus ka väga palju kaadrivälist ja seda, mis kajastamata jäi. Lisaks sellele, et tundsin end targema ja tugevamana kui kunagi varem, olin ka kogemuste, teadmiste ja materjali poolest rikkam kui kunagi varem.
Kuna ma aastast 2016 levin uuel platvormil, siis läheb avaliku reklaami tegemine ilmselt üsna raskeks, et siin "hea tavaga" mitte vastuollu minna ja läbi tsensuuri murda. Siinkohal tasub mainida, et lihtsam on probleemiga võidelda, kui oled teadlik selle olemasolust. Esimese probleemi eneseni jõudsin läbi Õnne, mis asub Nõmmel. Nimelt Liis valgustas mind laktoosivabadusest, ja siis kui mu oma peakohal pirn põlema lõi, oli kõik selge, it just made so much sense, et mul on mingil määral laktoositalumatus ja siit kõik need jamad olidki alguse saanud (nüüdseks loodetavasti ka lõpu).
Teiseks, sain ma teada, et mu murtud varvas pole õigesti kokku kasvanud, seega no shit, et ma seda alatasa paiste jõin. Mitte, et alkohol seda paiste ajanuks, aga siis, noh, teate, ei pööra nii olulist tähelepanu sellele. Siinkohal jätan anti-reklaami tegemata nende suunas, tänu kellele siiski lõpuks sain röntgeni tehtud ja tulemuse teada, ma tõesti ei mõista, miks see protsess nii raskeks on tehtud. Diagnoosi üks osa oli see, et ma ei saa jooksmisega tegeleda, joke's on you, mulle ei meeldigi jooksmine.
Aeg oli minna esimesele lennule, jättes maha argimured ja selle rutiini, mis mind kuid oli närinud. Pariisi ootasid mind pre-castingud, kolmandat korda juba, raske oli uskuda, et juba aasta oli möödunud hetkest, mil esmalt Pariisi kuseseid tänavaid oma jalge all tundsin. Õnneks ma ikka kannan jalanõusid ka, ei olegi paljajalu, ja sel korral võtsin isegi vastavad jalanõud kaasa, et oma varbale rohkem toeks olla ning vähem jalgu väsitada. Salajane seerum on kasutada tavalisi sportimiseks mõeldud jalanõusid, sest olles paras "veteran" oma kolmanda hooajaga, oli see sellel teadmisel mu pähe kohale jõudmiseks viimane aeg. Riietuse pool läks samuti vähe liberaalsemaks, lisaks sellele, et mu mantel oli reisi lõpuks kolme nööbi võrra vaesem, ei järginud ma 24/7 ranget distsipliini, et dress-code oleks kitsas must püks ning monokroomne t-särk. Selle viimase kohta isegi kobisemist ei olnud.
Kaltsud kaltsudeks, hästi läheb siin, saan põnevamaidki kostüüme kanda, sest sel reisil on mu eesmärk igas linnas vähemalt korra lavale pääseda. Eeldus selle ää tegemiseks, kui sa ei ole superstaar, on käia maksimaalselt castingutel, et lõpuks enamuses pettuda ja näha võltse naeratusi nii kliendi kui agendi näos. Mäletan, et suvel, kui ma kandsin ringi liikudes pintsakut, sest nagu oleks rohkem taskuid või nii, siis kujutage pattu ette, et üks booker Pariisist pidas oluliseks mainida, et ma jumala eest kliendi ette nii ei läheks. Sorry, aga Lev on mind kommete koha pealt tõesti palju-palju paremini õpetanud, ja see, et sel korral olid mul juuksed Buff'iga näo eest ära tõmmatud, ei tähenda kohe seda, et ma nõnda end presenteeriks. Muuseas, need on need samad juuksed, mida nüüdseks aastajagu olen pidanud kasvatama, sest just neile seal Pariisis tundus ilgelt äge see soeng, mis mu vanalt Facebooki fotolt leiti.
Nagu mainisin, siis tegu oli eelvooruga, seega konkreetsust oli vähe, sai vaid jala soojaks ajada enne järgmist peatust. Ning jala sain eriti soojaks, sest esimesel hommik saabudes, kaameli kombel, ronisin agentuuri kõigi oma asjadega, et need õhtul hotelli viia. Hotellist viisin hommikul asjad taas agentuuri, et õhtul nendega rongile minna. Tasub kaaluda spordikoti vahetamist ratastega kohvi vastu. Pariis oli alguses täpselt nagu kahel eelneval korral, suvisel ajal aint veitsa palavam. Igale brändile töötavad endiselt samad agendid ja isegi vana hea Louis Vuittoni järts oli endiselt kolmetunnine. Ja umbes-täpselt sama kaua peaks see Eurostar sõitma ka Pariisist Londonisse, sest seal hakkas peale teine nädala pool. Eeloleval hooajal ootas mind kolmandat korda ees Pariis, teist korda Milano ja esimest korda seesamune London. Oma üleüldsegi esimese show tegin küll just Londonis, aga kogu kadalippu seal läbida polnud mul veel auks olnud.
