LIISI BLOGI | Maale elama! 5. osa: Sain kinnitust, et olen maakaks loodud!
Minu mõnus nädalane talvepuhkus ongi selleks korraks läbi! Olen superhästi välja puhanud. Jõudsin selle ajaga omajagu trenni teha ja käia pea iga päev meie uue kodu valmimist jälgimas. Tänaseks on väga palju ära tehtud ja muutus on suur.
Iga kord, kui veel vanast trepist teisele korrusele ronin, jään peaaegu õhku ahmides ringi vaatama. See on ju meie kodu, mida ehitatakse! Tunne mu sees kogu progressi vaadates on esmakordne ja meeliülendav. Silmad löövad särama. Nii mõnus on kõike pealt näha ja iga etapi juures kaasa rääkida ja aru pidada. Vahel õhtuti lähme elukaaslasega teisele korrusele uudistama. Lihtsalt seisame seal, vaatame meie varsti valmivat kodu, vaatame teineteisele otsa ja naeratame. Meil tuleb maailma armsaim pesa!
Köögimööbliga ei läinud nii hästi, kui lootsime. Kogu projekti maksumus jäi 2700€ kanti (ilma tehnikata), mis jääb kahjuks igatpidi kalliks. Meie köök peab olema ainult alumiste kappidega. Väikse nurgaga, kokku pea viie meetri pikkuse töötasapinnaga ning kraanikausikapi, sahtlite ja veel paari tavalise kapiga. Teemat ehitusmees Matiga arutades oli ta peaaegu kindel, et aitab meid hädast välja ja ehitab paarimehega hoopis ise köögi. Esialgu ei tulnud Mati poolt köögi ehitamine väga jutuks, kuna oli teada, et tal on töödega järjekord ja võib jääda ajahätta. Õnneks ta siiski leiab aja ja lahendab meie köögimure.
Minu puhkusenädalal käis elukaaslase tuttav firmast Kodukliima paigaldamas õhksoojuspumpa. Pumbaks on Mitsubishi Electric MSZ-FH25VEHZ Kirigamine hinnaga 1449€ (sisaldab paigaldust). Esialgu, kui üldse tuli idee vanavanaema maja teisele korrusele kolida, mõtlesime, et võiks lasta ehitada ahju või paigaldada pelletikütte. Ahju mõte tuli ruttu peast pühkida, kuna küsitava kandevõime tõttu oleks võinud see eluohtlikuks osutuda. Pelletisüsteemi paigaldamine oleks olnud keerulisem ja kordades kallim. Korraks oli arutamisel ka veesärgiga pliidi ehitamine, kuna allkorrusel võiks ühel heal päeval nagunii uue pliidi peale mõtlema hakata. Süsteem oleks välja näinud nii, et kui all köetakse, siis torude abil juhitakse soojus teise korruse radikatesse. Tundus jällegi suure ettevõtmisena, nii et kauaks me sellel teemal ei peatunud. Kuna teine korrus on väga korralikult soojustatud, jäi kõige loogilisemaks lahenduseks õhksoojuspump. Arvan, et mõistlik lahendus. Las aeg näitab, kas arvasin õigesti.
Laupäeva hilisõhtul sain kinnitust, et olen maakaks loodud. Jäime ööseks vanavanaema juurde. Tundsin, et energiat on kuidagi liiga palju üle. Vaatasin aknast välja ja nägin, et talv on tagasi, kuigi tundsin õues vahepeal juba kevade lõhna! Elukaaslane ja mamma olid nii hoos turakamänguga, et otsustasime koeraga õue minna. Võtsin labida kätte ja kukkusin lund kühveldama. Nii mõnus! Mõtlesin endamisi, et kui elaks linnas, kortermajas, ei saaks ju kell pool kaksteist öösel lund lükkama minna. Kindlasti käiks labida kraapiv hääl mõnele jänesekõrvade ja -kuulmisega naabrile närvidele. Maal ei käi ma kellelegi närvidele, sest seal lihtsalt ei olegi teisi. Patsutasin endale mõttes õlale ja tundsin jälle, et olen õige otsuse teinud!
Pühapäeval, pärast hommikukohvi, kebisin jälle õue, sest minu eelmise hilisõhtu ponnistustest polnud enam midagi järel. Taas oli terve õu paksu lumevaiba all ja ma alustasin otsast peale. Olin rõõmus, sest sain jälle kaloreid põletada! Maal on enamjaolt kõik tööd füüsilised ja ma olen sellega väga rahul, sest rannahooaeg on tulemas.
Kes mäletab, siis rääkisin eelmises postituses elukatest, keda plaanin kevadel võtta. Nendeks on kanad! Arvan, et pea 100% mu tuttavatest, kes viimast lõiku praegu loevad, on kas hämmingus või naerukrampides. Minul aga on tõsine plaan teha vana laudahoone nii palju korda, et nirgid sisse ei pääseks ja kanad ära ei külmuks. Alustuseks võtaks 10 kana ja ühe kanaratsaniku. Paljud, kes antud ideest teadlikud, arvavad, et kanakarjale lisandub peagi paar põssat ja põssadele mitmepealine piimakari. Kindlasti mitte! Võib-olla…
