“Nüüd ütlen ühe ehtsa blondiini lause,” hoiatab Kaisa ning jätkab: “Minu jaoks on väga väsitav pidevalt kuulda: “Sa oled nii ilus, sa oled nii ilus”. Minu jaoks on iga inimene ilus.” Vahel on komplimendid Kaisat lausa riivanud. “Pärast etenduse lõppu küsid kelleltki, kuidas oli, ja saad vastuseks, et sa olid laval nii ilus, sul oli nii ilus kleit ja sul olid varem nii ilusad pikad juuksed, miks sa küll need ära lõikasid,” toob ta näite. Kaisa hindab ilusaid sõnu, aga nende jaoks peab olema õige koht ja aeg. Ta on nõus, et naistesse suhtutakse seksistlikult, kena välimust peetakse nende puhul tähtsamaks kui meestel. “Naised ei julge olla koledad. Mina küll julgen. Kole on hoopis paeluvam olla,” leiab Kaisa. Eriti laval. “Kui ilusat inimest mängid, siis öeldaksegi, et ole lihtsalt ilus. Siis vaatad teiste rollide esitajaid, kui lõbus neil on ja…” kehitab Kaisa õlgu.

Kui oma huumorisoone olemasolust sai Kaisa aimu juba varakult, siis seda, et loodus on talle palju andnud, mõistis ta alles täiskasvanuna. “Ma olin enda arust õudne, vahepeal, kui võtsin kõvasti kaalus juurde, siis ka paks,” meenutab ta. Üleliigsed 25 kilo lisandusid aastaga stressist. Ta käis siis keskkoolis, mil puberteedile omane maailmavalu ja ebakindlus ta sööma sundis. Ülikoolis sai Kaisa sellest jagu, hakkas trennis käima ja toitumist jälgima.

“Sain teada, et ilu võib eraeluski takistuseks olla. Mulle on öeldud, et sa oled nii ilus, et ma ei julge sinuga käima hakata, sest sa jätad mu niikuinii maha,” raputab Kaisa pead.

Loe edasi Anne & Stiili värskest aprillinumbrist!