Poolteist aastat tagasi sai Anni emaks. Kohvikuomanikku emapuhkus siiski tööst ei vabasta: “Ikka muretsed, vastutad ja lahendad olukordi,” tõdeb Anni. Kui tütar Anita Astrid on vanaema või lapsehoidjaga, saab Anni rohkem tööl käia, kuid on alati valmis ootamatusteks. Olgugi et lapsele peab nüüd kogu aeg järele jooksma ja ta ei püsi pudeliski paigal, eelistab Anni seda “pambueale” (“kui sul on lihtsalt üks pamp, kes vahel karjub”).

“Kuigi lapse ilmaletoomine ja kasvatamine ei ole midagi erilist – lapsed on Maal kõige tavalisem asi –, on see minu jaoks päris suur saavutus,” ütleb Anni. “Kui lapse saad, hakkad ilmselt suuremat pilti nägema. Ja meeletult oma aega hindama.” Kui varem võis ta jorutada, siis nüüd suudab ta kahe lapsevaba tunniga mägesid liigutada – sest muud aega selleks lihtsalt ei ole. “Aga poolteist aastat magamata öid keerab vahepeal ikka kruvid logisema. See on kõige hullem osa. Ja siis räägib näiteks Penelope Cruz ajakirjas, et tema magab igal ööl üheksa tundi ja teeb iga hommik oma lastega french toasti...

Tänapäeval valitseb meedias superema mudel ja sa tunned ennast pidevalt süüdi. Aga Hollywoodi staaridel on hulk eriharidusega lapsehoidjaid ja muid abilisi. Ma võiksin ju ka öelda, et mul on laps igal pool kaasas, ma käin tööl ja reisil temaga, ma võin igasugust jama ajada, aga see ei ole reaalsus.” Anni usub, et pidev võrdlemine tekitab väga palju stressi nii naistele kui ka meestele. “Kui ma võrdlen ennast Angelina Joliega, olen nagu hädavares. Ei saa ennast kogu aeg teistega võrrelda, sest sinu elu on sinu elu. Katsu seda nii hästi elada, kui sina saad!”

Kuigi beebiga on vahel raske, arvab Anni, et kuna sul on elus võib-olla vaid korra väike laps, siis tuleb mõelda, et ka see on tore aeg. “Anita elab, nagu meie elame, me ei punnita. Meie emad ei käinud beebijoogas, aga oleme täitsa okei. Mu ema-isa käisid tööl ja neil oli kolm last. Vanasti võeti neid asju kuidagi lihtsamalt, laps oli osa elust.”