Säästukuu mõte on lisaks säästmisele vaadata üle ka oma senised harjumused. Võib-olla on sul harjumus iga päev üks latte kaasa osta? Hommikune 2.50 maksev piimakohv teeb kuus umbes 75 eurot, aastas 900 eurot! Kui oled proovinud kuu aega ilma nendeta olla, võib see õnnestuda ka ülejäänud 11 kuul või isegi kogu elu.

1. Vaata kulutustega tõtt
Igaühel on väljaminekud ja kohustused, millest viilida ei saa – kodulaen ja autoliising, kulutused eluasemele ja toidule, lasteaiamaks jne. Ning siis veel kulutused, mis pole hädavajalikud, kuid milleta elul poleks justkui seda õiget mekki ja kvaliteeti. Pangakonto väljavõte ei valeta, sest 98% juhtudest maksan kaardiga. Võtan ette sama ajavahemiku eelmisel aastal, et näha, kui palju ja millele siis raha kulus. Olen hämmingus, sest kulukategooria “sest olen seda väärt” moodustab kenakese summa. Lõunad töökoha kohvikus, õhtusöögid sõbranna või perega, kino, spaa, teater...
Panen paika säästukuu reeglid:
1. Ma ei söö väljas! Vajadusel pakin lõuna kaasa.
2. Loobun tasulisest meelelahutusest.
3. Ei osta uusi riideid, kingi-kotte, aksessuaare ega ilutooteid.
4. Jälgin toidupoes hindu ega pista korvi tooteid, milleta hakkama ei saa.
5. Väldin impulssoste (nagu “Oi kui ilusad tassid!” või “Nii põneva maitsega pähklid!”).
6. Käin jala ja kasutan ühistransporti, mitte ei sõida autoga.

2. Puhastustuli postkastis
Märkan, et õnnelikuks teha lubavaid pakkumisi (loe: üleskutseid tarbimisele) maandub minu e-postkasti ohjeldamatu visadusega iga päev kümneid. Leidke parimad pakkumised! Hinnatormihoiatus! Sull-mull-sull-mull, veepark ja saunakeskus ootavad! Flash sale! Up to 90% off! Ja juba olengi õnge otsas ja klikin plinkivale pakkumisele. Tean, et vaja ju midagi pole, ja kinnitan endale, et ma nagunii midagi ei osta, aga pilgu võiks ikka peale visata. Tagajärjeks? Märkamatult on need klikid näpanud 15 minutit minu ajast, mille jooksul oleksin jõudnud lugeda viis lehekülge raamatust või teha ettevalmistused õhtusöögiks.
Niisiis otsustan lülitada välja igasugused tarbimisahvatlused. Õnneks on mu meilikonto nii nutikas, et eristab asised kirjad promost ja nii osutub võrdlemisi lihtsaks seda osakonda kirjakastis sel kuul mitte avada. Mõne pakkuja puhul otsin üles kastikese “Ei soovi enam pakkumisi” ja vajutan kiiremas korras linnukese.
Tõdemus: pole ahvatlusi, pole probleemi!

3. Poes klapid ette!
Mulle meenub, kuidas ükskord läksin poodi kartuleid ostma. Kui pärast pilgeni täis toidukotiga koju jõudsin, ütles külas olnud sõber: “Sa pidid ju ainult kartuleid tooma!” Jah, aga seal olid ka ilusad apelsinid ja pomelod on ju praegu nii mahlased. Finantsnõuandjad soovitavad enne poodi minekut koostada ostunimekiri. Mulle on see alati tundunud veidi ahistavana: see justkui piirab mu vabadust läheneda kokkamisele loominguliselt ja nii võib ju ka mõne “hea diili” maha magada. Äkki on täna hoopis hea kala hea hinnaga ja nagunii oleks tervislik kala tihedamini süüa, kuid mul on kirjas hoopis hakkliha? Ent rääkides rahast ja säästmisest, osutub poenimekiri heaks mooduseks hoiduda mittevajaliku korvi kuhjamisest. Lisaks ei satu ma kondama “valede” riiulite vahele. Juurikaosakond, siis lihalett ning seejärel kassasse. Nii kiiresti pole ma ammu poes käinud!
Teiseks heaks viisiks säästlikumalt majandama hakata on hoida vähemalt alguses (seni, kuni harjumus kujuneb) alles toidupoe tšekid ning neid pärast analüüsida. Kas mul oli kõike seda ikka vaja? Ilmselgelt pole kohuke või šokolaaditahvel hädavajalik ost säästukuul (kui üldse!). Olen avastanud topeltsäästuka – raha ja kalorite arvelt!
Kõige tõhusamaks viisiks on aga üldse mitte poodi minna. Mul on välja kujunenud mitu nn meeleheapoodi, kuhu aeg-ajalt uute maitsetega tutvuma põikan. Sel kuul teen kõhu külmaks ning kõnnin neist kaarega mööda. Ka tavalisse toidupoodi satun ma peaaegu poole harvem. Saab küll hommikul ilma piimata.
Tõdemus: kiri paberil distsiplineerib.