Sandra Sillamaa: "Hea suhte saladus on, et jagatakse küll elusid, aga mõlemale jääb oma elu"
Torupillimängija Sandra Sillamaa (31) on soe nagu liivakivi päikese käes ja terav kui peeglikillud tema bändi Trad.Attack! lavašõu diskokuulidel. Elujõudu kiirgav noor naine. Täiust ihalev muusik. Reipalt muretu pruut.
“Meie elud Jalmariga on põimitud; kui me ei oleks samas bändis, poleks me ilmselt koos,” tõdeb Sandra kihlatu ja bändikaaslane, Trad.Attack!-i kitarrist Jalmar Vabarna (29) kohta. “Peame endile meelde tuletama, et ei räägiks kogu aeg bändiasjadest. On olnud küll nii, et õhtul voodis lamades hüüatan: mul tuli plakati idee!”
Jalmar nägi Sandrat esmakordselt aastal 2003 pärimusmuusika lõikuspeol. Oli kuulnud, et keegi noor torupillimängija on väga hea, aga ei teadnud, milline ta välja näeb.
“Kui nägin, siis otse loomulikult jäi ta mulle kohe meelde... võiks öelda, et natuke ikka armusin ka. Aga eks ma armusin paljudesse ägedatesse muusikutesse; mats linnas, roos rinnas – ma polnud õigeid tüdrukuid veel näinudki,” muheleb Jalmar. “Siis läks tükk aega, enne kui tutvusime. Seesama elurõõm, mis Sandral oli siis, on tal ka praegu alles ja see ongi vist kõige olulisem. Tugev inimeseloom, mis muud!”
Viljandi Kultuuriakadeemias õppides tutvunud Sandra ja Jalmar olid koos kaks aastat. Siis läksid lahku. “Mitte et midagi halba oleks juhtunud või keegi petnud. Ta oli lihtsalt nii noor mu kõrval, see ei tundunud piisav,” tunnistab Sandra. “Aga Jalmar oli pähe võtnud, et me saame uuesti kokku, ja kui see mõni aasta hiljem juhtus, oli kirg me vahel alles.”
Sandra tumedamatest tunnetest
Nii nagu mehed kontserdil imetlevad Sandra tugevaksvoolitud käsivarsi, on Sandra teadlik Jalmari fännitaride särasilmadest. Ning mitte ainult kontserdil. Kord kutsus Sandra endale takso Jalmari telefoniga. Istus autosse, naistaksojuht pööras pead ja küsis: kas Jalmar ei tulegi?! Ei tule, vastas Sandra. Mõnd aega sõideti vaikides, kuid taksist ei suutnud pettumust peita: ma olen kõiki kuulsusi sõidutanud! Ma ootasin ikka Jalmarit! Ja kui sõit lõppes, pomises: loodan, et järgmine kord tuleb siis Jalmar.
“Flirtida võib, küsimus on, kuhu piiri paned,” nendib Sandra. “Oma varasemates suhetes olen tundnud armukadedust – jube vastik, kui kogu aeg kahtled ja lõpuks peaaegu ootad, et teine midagi teeks. Olen ka end muutnud, tahtes olla teise meele järele. Aga tuleb leida inimene, kellega koos saad olla sina ise. Jalmariga läks kõik paika. Mulle tohutult meeldib tema vaba ja lõbus suhtumine. Ja kui hull naine ajab ta koidikul üles, et minna Toomele jalutama, siis ta tuleb! Olen iseseisev, Jalmar annab mulle palju vabadust. Üldse on hea suhte saladus, et jagatakse küll elusid, aga mõlemale jääb oma elu.”
