PAKENDIVABA ELU: On see tõesti võimalik?

Küllap on paljud meist vaadanud prügikotti ja ohanud: eile ju alles viisin välja, kuidas see täna jälle täis on? Juba neli kuud pakendivaba elustiili harrastanud Kadri Kaarna (26) räägib, kuidas prügikotiorjusest pääseda.

Kõige olulisem on põhimõte mitte osta asju, mille peab kohe ära viskama. Kadri ei ütle, et iga plasttops või kilekott on läbini halb. Olemasolevaid plasttopse kasutab ta edasi – tegi neisse just toormoosi – ja kui need peaks ühel hetkel otsa lõppema, siis soetab uued ka. Aga ta ei osta ühtki uut kohe äravisatavat pakendit. Kuivaineid käib ta jalgrattaga toomas ökopoodide lahtistest lettidest. Püüab osta võimalikult hulgi – mida suurem kogus, seda väiksem pakendi osatähtsus. Puu- ja juurvilju muretseb poest või turult. Juustu ostab lahtiselt, jogurtit hangib turult oma keeratava kaanega purgi sisse. Munade jaoks on tal samuti oma kaasavõetav munarest. Poest ei osta enam brokolit, sest see on pakendatud.

Täielikult on Kadri loobunud konservidest. Varem armastas ta väga oakonserve, nüüd teeb neid ise. “See on palju soodsam, kilo kuivatatud ube maksab 1 euro ja üks paarisajagrammine konserv umbes sama palju.”

Ei raiskamisele!

Lisaks pakendatud toodete vältimisele soovitab Kadri ostud paremini läbi mõelda. “Pakendatud toodetest veel hullem on toidu raiskamine. Arenenud riikides visatakse peaaegu pool ostetud toidust ära.” Teine tähtis asi, mida saab teha keskkonna heaks, on viia oma plastjäätmed spetsiaalsetesse plastpakendite konteineritesse, mitte panna neid muu olmeprügi sekka.
Päris lõplikult pakenditest loobuda on tänapäeva maailmas väga keeruline. Me kumbki ei kujuta ette, et tõstaksime oma leivapätsi või vorstijupi paljalt kassalindile, kust enne on läbi käinud jumal teab mis. Pakendita ei ole kuhugi ka triipkoodi panna. Turul pole Kadri näinud ka lahtist hapukoort ja kohvikoort, mida oma purgiga osta saaks.

Kui Eestis on Kadri ise teenäitaja rollis, siis mujal maailmas on jäätmevaba eluviisi harrastajaid päris palju. “Saan palju tuge nende blogisid lugedes,” räägib Kadri. “Kui vaatan, kui ilusad on nende kodud ja kui ilusad on need inimesed ise, siis saan kindlust, et olen õigel teel.” Ega jäätmevaba elustiili harrastamine pole sugugi veel keskkonnasäästliku eluviisi kõrgeim tase. Sellest samm edasi on CO2-vaba eluviis. Kadri kohtus ühe selle eluviisi harrastajaga konverentsil. “Ta rääkis, et reisib aerupaadi ja jalgrattaga. Vee keetmiseks toodab ta energiat ratast vändates,” kirjeldab Kadri. Ta ise tunneb, et ka jäätmevabast eluviisist on tal veel üht-teist puudu: oma tuulik ja kasvuhoone näiteks.

Lihtne pakendivaba elustiil:

• Pakendatud toodete asemel osta poes letist lahtisi tooteid.
• Eelista võimalikult ehedal kujul kaupa. Jäta ostmata tooted, milles on rohkem kui 5 koostisosa, või need, mida ei olnud veel olemas sinu vanaema noorusaegadel. 
• Osta korraga rohkem. Näiteks plokkide viisi väikeste jogurtitopside ostmise asemel vali liitrised jogurtid. Hulgilaost saad hankida kuivaineid suuremates pakendites, peale keskkonna säästad ka oma aega.
• Väldi üleostmist, mõtle oma ostud hoolikalt läbi. Lisaks keskkonnale on see kasulik ka rahakotile.
• Võta poodi ja turule kaasa oma kilekotid. Seitse korda sama kotti kasutades on juba seitsmekordne heategu loodusele tehtud.
• Maiustusi valmista ise kodus: tooršokolaadist komme, kaerahelbeküpsiseid, halvaad, seemne-pähklipallikesi. Nii saab ühtlasi kontrollida, mis maiustuste sees on. Või siis osta kommide asemel tahvel täisšokolaadi või näiteks pähkleid šokolaadis lahtiselt.
• Kõrrejookide asemel osta lapsele pisike pudel, millesse ise täismahla valada. 
• Konservide asemel tarvita värskeid puu- ja köögivilju või leota kuivatatud kaunvilju.
• Kui mõnda asja ei saa pakendamata kujul osta, vii pakend kindlasti pakendikonteinerisse. Tallinna paaris piirkonnas pakuvad prügiveofirmad nn rohelise koti teenust, millega saavad ka eramajade omanikud tasuta plastjäätmeid ära anda. Mõned aktiivsed ettevõtjad on loonud OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO), mis on ellu kutsutud pakendiseaduse täitmiseks. Ka nemad pakuvad eramajadele pakendikotiteenust. Nende 150liitrine kilekott on kollane ja seda saab tellida www.tvo.ee.

Jäätmevaba elustiili viis põhimõtet:

1. Loobu sellest, mida sul vaja pole.
2. Vähenda seda, mida vajad.
3. Korduvkasuta, mida võimalik.
4. Taaskasuta seda, millest pole võimalik loobuda ja mida ei saa ka korduvkasutada. Nii annad sellele uue elu.
5. Biojäätmed komposteeri.

Jäätmevaba elustiili alla ei kuulu ei prügi ladustamine, matmine ega põletamine.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta septembrinumbris.