REISISOOVITUS: Mida külastada Rio de Janeiro ümbruses
Rio de Janeiro on üks ilusamatest ja paeluvamatest suurlinnadest maailmas. Imelist Linna ja selle ümbrust võib avastada lõpmatuseni. Iga kord kui arvad, et nüüd on lõpuks kõik nähtud, leidub järgmine põnev vaatamisväärsus.
Olümpia ajal on siia linna kokku tulnud sadu tuhandeid turiste üle maailma ning kõik tuntumad vaatamisväärsused on ülerahvastatud. Mida teha olümpialinnas päevadel, mil võistluste vaatamist pole planeeritud ja tahaks lõõgastuda ning põgeneda rahvamasside eest? Neile, kes tahavad ehedamat ja vähem turistlikku kogemust, järgneb kolm soovitust kohtadest, mida avastada ühe päevaga Rio lähedal.
Ilha de Paquetá
Ilha de Paquetá on väike saar Guanabara lahe kirdeosas, tunnise praamisõidu kaugusel Rio de Janeiro kesklinnast. Ametlikult kuulub Ilha de Paquetá Rio linna alla ning on tõenäoliselt kõige turvalisem Rio de Janeiro linnaosa.
Saare kirjeldamiseks paari sõnaga võiks öelda: “Brasiilia 100 aastat tagasi”. Aeg on sellel väikesel saarel seisma jäänud. Autosid siin ei ole ning ringi saab liikuda kas jala, jalgrattaga või hobuvankriga. Asfaltteed praktiliselt puudavad, kõrgeimad majad ei ületa kahte korrust ning paljud neist on säilinud koloniaalajast.
Tänu oma kaunile loodusele on Paquetá saar tõmmanud külastajaid juba ammustest aegadest. Guanabara lahe saastatuse tõttu ei saa kohalikes randades tänapäeval kahjuks vette minna. See-eest saab päevitades või jalutades loodust nautida ning ühtlasi puhata Rio linnakärast, hullust liiklusest ja tunde kestvatest ummikutest.
Barra de Guaratiba
Ipanemast umbes 50 km kaugusel asuv Barra de Guaratiba on Rio de Janeiro lõunapoolseim linnaosa, kuid näeb välja pigem nagu omaette väike kuurortlinnake. Tekib tunne, et kohalikud on siin eluaegsel puhkusel. Rahvamasse pole ja keegi kuskile ei kiirusta, mis on väga suureks kontrastiks näiteks Rio kesklinnale.
Barra de Guaratibasse tasub tulla kahe asja pärast, neist esimese pärast lausa mitu korda. Aerulaua- või kanuuga sõitmisest Canal do Bacalhau ehk tursa kanalil võib saada reisi üks parimatest mälestusest. Sõudes mööda kitsaid mangroovikoridore, tundub, et oled kuskil muinasjutumaal. Eriti kui seda teha öösel, täiskuuga. Kohalikud SUP-rendifirmad korraldavad aeg-ajalt öiseid veematku mööda kanalit.
Teiseks põhjuseks siia äärelinna tulemiseks on Pedra do Telegrafo ehk telegraafi mägi. Teise Maailmasõja ajal paiknes selle mäe tipus sõjaväe luurestaap, kes telegraafide abil hoolitses selle eest, et Saksamaa allveelaevad märkamata ei jääks. Tänapäeval on see Rio elanike seas kõige populaarsem matkarada ning selleks on üks huvitav põhjus. Nädalavahetusel on mäe tipp rahvast nii täis, nagu oleks tegu metrooga argipäeva tipptunnil. Kohalikud ja turistid on nõus seisma järjekorras 2–4 tundi (mõnel päeval ka kauem), et pääseda kõige kuulsama kalju juurde. Kalju peal saab teha pilti, mis jätab mulje, nagu ripuksid kuristiku kohal, kuid tegelikult on maapind vaid mõnekümne sentimeetri kaugusel. Siiski ka neil, keda selline võlts seiklus ei huvita, tasuks Pedra do Telegrafole matkata. Ülevalt avaneb hingemattev panoraam: lõputu ookean, valge liivaga rannad ning rohelised tiheda vihmametsaga kaetud mäed.
Petropolis
Kui võrrelda Petropolise linna Rio de Janeiroga, tundub uskumatu, et nendevaheline kaugus on vaid mõnikümmend kilomeetrit. Petropolis ja Rio on nii erinevad, et võiksid vabalt asuda erinevates riikides, kui mitte erinevatel kontinentidel. Petropolis on nagu tükike Saksamaad Brasiilias. Siin on Rioga võrreldes põhjamaisem loodus, jahedam kliima, palju saksa arhitektuuriga hooneid ja väga rahulikud, euroopalikuma iseloomuga inimesed.
Petropolis (teise nimega Keiserlik Linn) asutati 19. sajandi keskel Brasiilia keisri Pedro II algatusel. Petropolis oli keisri perekonna suveresidentsiks ning koduks paljudele aristokraatidele, saksa immigrantidele ja välisriikide diplomaatidele. Petropolise kesklinnas jalutades on peaaegu võimatu leida kasvõi ühte tavalist maja. Paleed, lossid, villad, mõisad ja uusgooti stiilis kirikud on linnapildis täesti tavapärased hooned. Endise keisri suvepalees tegutseb tänapäeval keisri muuseum, paljudest teistest aristokraatide residentsidest on saanud hotellid, külalistemajad ja restoranid. Turistidele avaneb suurepärane võimalus ööbida mõnes lossihotellis või osaleda printsessi teetseremoonial keisri muuseumi kohvikus. Ajaloo- ja antiigihuvilistel tasub kindlasti külastada uhket ja müstilist Casa da Ipirangat, 19. sajandi lõpus ehitatud mõisat, mis on säilinud originaalseisundis.
Petropolis on ideaalne koht, kus nautida rahu ja leevendada Euroopa igatsust, kui see mingil põhjusel tekkima peaks.
Teisi väljaspoole turistiteekonda jäävaid huvitavaid paiku Rios aitab leida reisiblogi riotravel.net.
