LIISI BLOGI | Maakas pajatab: "Sa oled see kuulus blogija, ma tean küll!"
Küsisin ükspäev mammalt, miks ta raamatuid ei loe, nii palju on häid. Ta ütles, et tal ei ole aega. „Kirgede torm“ ja lõunauinak võtavad juba suure osa päevast, nii et arusaadav. Mul jäi eelmine nädal esimest korda blogipostitus vahele, sest mul ka lihtsalt ei olnud aega! Aga täna võtsin aja ja siin ma nüüd olen.
August on juba läbi saamas, mis tegelikult ühest küljest on nii õudne. Randa sain ma ainult ühe korra, seega D-vitamiini kapslid tuleb varsti ära osta. Õhtul läheb juba vara pimedaks ja see on nii harjumatu, sest just oli ju juuni! Just olid need soojad ja valged ööd, täis salapära ja saladusi. Nad on läinud. Selleks korraks igaveseks, sest uus suvi toob uued seiklused. Sügis hiilib ligi. Vihm ja jahe õhk annavad märku, et varsti on käes see aeg, kui ma veidi pelgan üksinda kodus olemist, mis siis, et all on rahvast. Samas on suve lõppedes teisest küljest jällegi hea meel, et ehk naaseb mu ellu nüüd rutiin. Argipäev.
Ma arvan, et siiski veel mitte, sest elu on ikka nii paganama põnev ja huvitav! Reedel käisime sõbrantsidega Pärnus 2 Quick Starti kontserdil ja mul on vaja välja öelda, et Pearu on üks jõhker fenomen! Välja reklaamiti ju siiski Haddaway, kuid olgem ausad ja andke andeks, see üritus seal kuulus meie omadele poistele! Milline fiiling! Ja nii iga jumala kord. Pean nentima tõsiasja, et mina olen see totter eestlane, kes ilma väikse veinita jalga tatsuma ei saa, kuid sel õhtul üllatasin iseennast jällegi! Ma kargasin ja tantsisin ja laulsin nagu segane, endal stange ja terve ülejäänud kere märg. Nad said tuule tiibadesse juba siis, kui mina alles jumal teab kus rippusin, kuid nad on kuumad tänaseni. Me keegi seda järgi ei tee, jääb üle ainult pilet kinni maksta ja elamuse järele sõita!
Laupäev viis mind Roosna-Alliku mõisa sünnipäevale. Kohavalik oli aukartust äratav. Ma olen ju räme mõisahaige. Käisin seal salaja ikka veidi suu ammuli ringi. Sünnipäevalapseks oli üks armas neiu, kes mulle minu blogi peale kirjutas ja nii me tutvusime. Ma olen iseendale tänulik, et nädalas korra maha istun ja need read kirja panen, sest see toob mu juurde vahvaid inimesi, kellega koos on ülitore! Tsiteerides üht teist sünnipäevakülalist, kes sünnipäevalast ja temaga tutvumist kirjeldas, siis ongi tegemist tõelise pärliga! Mul on vedanud rohkem kui oskaksin loota. Pidu oli super, uued inimesed mõjusid justkui värske õhuna! Huvitavad, sisukad vestlused! Üks tore noormees julges mind tantsima võtta ja isegi korduvalt. Üllatusin, kuna ma olen, käsi südamel öeldes, tõeline puujalg. Kergem oleks mind kukile võtta ja üksinda tatsuda, kuid antud juhtumi puhul hindan kõrgelt järjepidevust!
Veel kohtasin siirast rõõmu, kui üks teine noormees korraga pahvatas, et issand, Liisi, sa oled see Liisi, see kuulus blogija, ma tean küll! Sa kolisid maale! Oota, räägi nüüd, mis ja kuidas! Mina end kindlasti kuulsaks ei pea. Mul on suhteliselt vähe aimu, kui palju või vähe mu blogi loetakse. Ainus, mis ma öelda oskan ja võin on see, et mulle tundub, et kui rääkida sellest kogukonnast siin, siis ma oleks justkui väikse oraga sipelgapesa sassi ajanud, siin kihab veidi. Põnev!
Veel oli mul õnn taas soojendada suhet ühe lapsepõlvesõbrannaga, kellega suvevaheaegadel ikka koos õues mängitud sai. Üldiselt kogu seda seltskonda vaadates, kellega seal koos olime ja kui veel üldisemast plaanist rääkides, on mul tõesti hea meel, et oleme just see põlvkond, kes oleme ja et oleme sisuliselt maal kasvanud. Kõigist on saanud tublid ja mõnusalt toredad poisid ja tüdrukud, kes omamoodi toidavad minu positiivset ellusuhtumist ja usku, et kõik ei ole veel kadunud ja häid inimesi on rohkem, kui arvasin.
Pühapäeval lõime mõisa läikima ja jätsime head aega. Mina sõitsin Järva-Jaani tänavakossu võistlustele. Pean jällegi ütlema, et kui on veel noori naisi, kel mõlgub peas mõte maale kolimisest, siis ei pea kartma, et maal mehi pole. Terve see plats oli lookas. Kõik on viisakad, sportlikud. Üks härra tuli ja tutvustas end isegi kättpidi. Mul vajus karp lahti! Kus seda enne nähtud! Väga muljetavaldav. Muidu laksivad Tinderis paremale-vasakule ja kui saadakse match, visatakse mõni ehe stiilinäide nagu ''sa oled nii kena, eriti selle kolmanda pildi peal''. Tere tali. Ruttu unmatch!
Kossumängul sain herilasepoisilt suraka. Olen elus korra varem veel saanud ja tekkis allergia. Lolli peaga lootsin, et ehk enam seda ei juhtu ja läheb üle, aga ei. Vindusin 4 tundi ja läksin Paidesse kiirabisse. Ise sõitsin. Sain riielda selle eest. Ma ei pannud midagi külma ka nõelamise kohapeale, sain veel riielda. Allergiarohtu ka ei märganud võtta. Sain natuke veel riielda. Aga tegelikult sain abi – süstal kannikasse, kann krampi ja tunniks ajaks siruli. Asi oli üsna ruttu ants, eluvaim tuli tagasi ja sain minema. Pühapäeva õhtu Paide kiirabis oli kui suvehooaeg Rakvere lihakombinaadi grillvorsti liini peal. Abivajajaid oli nii palju, et voodikohti ei jagunud enam. Kellel pea katki ja mäller, kellel käsi liigesest väljas ja nutt kurgus, kellel kips liiga kõvasti, kellel jäi näpp ukse vahele. Ikka juhtub inimestega!
Praegu tunnen, et olen kuidagi maha rahunenud. Ma veedan esimest korda oma suve jooksul palju aega siin maal, kodus. Ja naudin seda. Muidu ma kippusin argipäeva eest põgenema, uputades end ringi liikumise ja kohtumistega. Täna ma tunnen, et ma tahangi elada selles argipäevas, sest tegelikult toob iga päev midagi head! Tunne on mul veel eriline, kuna on minu sünnipäevanädal. Mulle meeldib selle kohta öelda suvelõpupidu. Pidusid teen mitu ja ma arvan, et need tulevad ägedad! Veel ärge unustage osta septembri Annet & Stiili, kui see lettidele jõuab, minust on seal nii ilusad pildid!
