EKSPERIMENT: Mahladieet

Kes ei tahaks olla sale, liivakellafiguuriga, tselluliidivaba ja toonuses lihastega? Ära ei ütleks vist keegi. Kes aga viitsib selle nimel iga päev tunde treenida? Vähesed. Diivanil aeleda ja küpsist järada on mõnusam. Trenni saab alati minna ka “homme”.

Ma ise olen alati suur dieedivihkaja olnud. Esiteks ei meeldi mulle nälg ja teiseks oli paari keskkoolis proovitud dieedi tulemusena selgelt näha, et mis kiirelt läheb, see kiirelt tuleb ja võtab naastes igaks juhuks ka abiväge kaasa. Mõistlikult toituma ja treenima peab igal juhul kogu aeg. Noh ja see väike asi ka, et isegi kui kuskil leidub mõni imepill, mis kogu rasva hetkega sulatab, siis kõhulihaseid purgist kindlasti ei saa.
Seepärast olin ka üliskeptiline, kui pulmadeks valmistuv sõbranna rääkis, kuidas ta joob mingeid mahlu ja smuutisid. Ta olevat pikalt ja põhjalikult uurinud kümnete dieetide sisu ja kaalulangetajate kogemusi ning lõpuks valinud välja Jason Vale’i mahlakuuri. Põhiargumendid: nälgima ei pea, tulemused on püsivad. Mina targutasin natuke, keeldusin uskumast ja sinnapaika see jäi.
Öeldakse, et iial ära ütle iial – pärast kuu aega kestnud tööreisi, mille vältel mind toideti kolm korda päevas pannkookide ja/või šašlõkiga, marssisin otsejoones raamatupoodi ja ostsin endalegi tolle paljukiidetud mahlapiibli. Natuke kangekaelsel ilmel, aga no sõbranna oli ka mitmeid kuid hiljem endiselt sama sale.

Vesi elevantidele

Raamatust selgus, et kogu ettevõtmine on üks paras jamamine. See konkreetne filosoofia näeb päevas ette seitse erinevat jooki/mahla/smuutit, neil on oma kindlad retseptid ja kogu kraam tuleb ise kokku pressida-blenderdada. Ja ka poest koju tassida – paari päeva norm näeb välja ja kaalub umbes samasse kanti kui “loomaaiadirektor elevandile süüa ostmas”. Mahlaguru paneb veel südamele, et iga jook tuleb valmistada vahetult enne joomist – nii on see kõige kasulikum. Põhimõtteliselt on kogu vaba aeg sisustatud pressimise, blenderdamise, poe vahet jooksmise ja mahlapressi pesemisega. Üsna väikeste vaheaegadega peab jälle midagi sisse luristama. Nii tihti, kui see dieet ette näeb, söövad vist ainult imikud!
Suur pluss minu jaoks oli see, et tihe menüü ei lase tõesti näljal tekkida. Lisaks on selles programmis palju smuutisid, mis täidavad rohkem kõhtu kui mahl. Ja kui kristalselt aus olla, siis viskasin tummisema joogi huvides ka palju muud mahlapressi ette nähtut hoopis blenderisse. Smuutidele tuleb lisada ka avokaadot, piimhappebaktereid, valguallikana spirulinat ja kirsiks tordil veel nisuorasepulbrit.

Öine retušeerimine

Kolmandaks päevaks tundsin end ülimõnusalt ja nahk nägi välja, nagu oleks keegi mind öösel photoshopinud. No mega ju! Ainuke miinus oli, et juhe hakkas kergelt kokku minema. Ühest küljest on väga harjumatult tühi tunne, sest igasugused mõnusad kokkamised on nädalaks ajaks out. Kui teised söövad, keerutad sina pöidlaid. Aga samas jällegi kulub puu- ja juurviljadega mässamisele päris märkimisväärne aeg. Kui ma neljandal päeval juba kolmandat korda mahlapressi puhastasin, sain järsku päris tigedaks, saatsin Jason Vale’i oma ensüümide hävinemise jutuga kukele ning tegin kõik oma mahlad järgmisel hommikul ühe raksuga valmis. Sest halloo – mida teevad need, kes pole parasjagu puhkusel?
Mis siis lõpuks ikkagi sai? Seitsmendal päeval oleksin tahtnud ananassiga pigem jalgpalli mängida kui seda mahlapressi toppida, aga enesetunne oli endiselt suurepärane ja nahk imekena. Alla ma väga ei võtnud, aga väga polnud ka vaja. Sisestasin lõpuks kõik smuutid huvi pärast ka nutridata.ee kalkulaatorisse ja avastasin enda suureks üllatusteks, et minu ära joodud koguste peale tuli päevane kaloraaž ka ainult paarsada ühikut väiksem kui norm. Minu kehakaalust sulas paar kilo ära aga järgmise kuu jooksul – imelikul kombel korrigeeris mahladieet isusid ja reisilt külge jäänud friikartuliihalus kadus järsku iseenesest.
Nüüdseks olen Jason Vale’i kuuri teinud juba kolmel korral. Teist korda, kui tundsin, et tahaks suvistest grillimistest puhata, ning kolmandat korda vahetult pärast aastalõpu söögiorgiaid. Minu jaoks ei olegi asja juures kõige ahvatlevam lubatud kaalukadu, vaid see värskendav menüü – ma tunnen vahel, eriti just pärast nimetatud peohooaegasid, et vot just nüüd tahaks mõned päevad ainult rohelist süüa. Aga läbimõeldult. Smuutikuuri hakkangi planeerima, kui mis tahes luksuslik gurmeehõrgutis ei tundu poes nii kutsuv kui karp rukolat.

Appi, paanika!

Loomulikult olen ma lugenud mahladieetide kohta ka igasuguseid õudusjutte. Dieedispetsid hoiatavad, et tegemist on lihtsalt suhkruvee joomisega, kiudained jäävad saamata jne. Mis ma oskan öelda – maailma “dieediturg” on väärt pea 600 miljardit dollarit. Selles äris liiguvad suured rahad. Iga meetodi esindaja on oma toote eest väljas ja tegeleb peene suhtekorraldusega konkurentide vastu. Seega – samamoodi nagu ma ei usu kahtlaselt suurt haipi, ei usu ma ka padukriitikat. Üleüldises plaanis ei ole ju tõesti mõistlik minna poodi, osta kast kõrrejooki ja nädal aega ainult sellest toituda, kuid mahlaprogramme on kümneid. Tõenäoliselt on nii mõnigi neist tervist kahjustav, kuid ühe puuga siiski lajatada ei saa. Mina valisin Jason Vale’i just seepärast, et süsteem on väga hästi läbi mõeldud ka kiudainete, rasvade ja valkude plaanis ning nälgima ei pea. Kuna mul pole muidu mingit erakordset huvi detokside ja dieetide vastu, siis ma rohkem ei otsi ja jään ka edaspidi leitu juurde. Kahtlen sügavalt, et paar korda aastas nädal aega vaid taimetoitu luristada on kuidagi kahjulikum minu kuuajasest šašlõki-pannkoogi söögisedelist... Või suurema osa eestlaste aastatepikkusest beežist saia-makaroni-kartuli menüüst.
Siiski, enne kui suure hurraaga kaalulanguste lainele hüpata – olgu see mahl, pilates või hoopis salendavad mähised – tasuks oma kavatsused perearsti või toitumisnõustajaga läbi arutada. Ning mis peamine – pideva tervisliku toitumise ja enda liigutamise korral ei ole kaalupaanikale su elus ju üldse kohta!

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta aprillinumbris.