MOEEKSPERIMENT: Garderoobid vahetusse!

Anne & Stiili toimetuse neli täiesti erineva stiiliga naist vahetasid üksteisega riidekapid, et teada saada, mis tunne on “kõndida kellegi teise kingades”. Tulemuseks oli hulgaliselt kommentaare kõrvalseisjatelt ja uusi avastusi enda kohta.

Karolin
Vabast ja eklektilisest tänavastiili austajast saab naiselike kleitide ja mustrite kandja.

Tiina
Monokroomsest minimalistist saab drapeeringute ja värviliste kleitide kandja.

Reet
Sensuaalsest maksimalistist saab lihtsate ja sirgete lõigete kandja.

Eia
Naiselikust preppy-stiili austajast saab T-särkide ja teksade kandja.

Karolin Kuusik, Anne & Stiili moe- ja ilutoimetaja

VÄLJAKUTSE:
Eia stiili puhul mõjuvad kõige suurema väljakutsena supernaiselikud eksemplarid, mis varjavad minu pisut mässumeelset sisemaailma.

Kirju pluus, roheline seelik
1. päev
Panen pluusi ja seeliku selga ning võtan ära, et siiski midagi “sissekantumat” oma riidekapist haarata. Ees seisab mitu töist kohtumist, tahaksin olla enesekindel ja mitte riietuse peale mõelda. Lõpuks suudan siiski Eia riietes väljuda ja viisakam välimus mõjub isegi hästi.

Mummuline pluus ja tumepunane seelik
2. päev
Elukaaslasele pole ma eksperimenti maininud. Ta mõõdab mind pealaest jalatallani ja ütleb: “Sa näed välja kuidagi... konservatiivne.” Just! See sõna iseloomustabki mu enesetunnet selles komplektis. Tegelikult pole see üldse negatiivne: järsku tunnen, et mu sõnal on rohkem kaalu, tundun veenvam.

Punane rüüsidega kleit
3. päev
See kleit tuletab meelde aega enne mässumeelseks teismeliseks saamist. Seda muretut ja maailma avatud silmadega ahmivat tüdrukut endas ei ole ma juba ammu kohanud. Naudin müstilist tunnet, mida tähendas kunagi naiseks saamise ootus.

4. päev
Lühike lilleline kleit
“Oh, kui ilus kleit!” Pean ema joovastuse siiski järsult katkestama, enne kui ta fantaasia liialt kaugele rändama läheb. Ema vaimustus oli muidugi etteaimatav. Tegelikult olen varemgi ema meeleheaks mõne naiselikuma komplektiga talle külla läinud.

5. päev
Punane pluus, must seelik
Mina ja miniseelik ei ole sõbrad. Okei, talvel, mustade sukkpükstega võib. Ja siis tahaks ka, et saapad “pehmendaksid lööki”. Aga ka ilma sukkadeta ei vaata keegi mind päeva jooksul imelikult või pikema pilguga. See paneb mind endale lubama: järgmisel suvel teen kohe hooaja alguses professionaalse kunstpäevituse ja võib-olla võiks ühe mini oma garderoobi isegi soetada.

KOKKUVÕTE:
Alles nüüd saan aru, et mu riided on nagu truud sõbrad, mis mind alt ei vea ja teevad maailmas kulgemise mõnusaks ja muretuks. Kuid võtan eksperimendist kaasa teadmise, et võin küll mõnikord naiselikumaid riideid ja isegi miniseelikut kanda. Saan seda stiili kasutada siis, kui on vaja endale rohkem poolehoidu ja sümpaatiat tõmmata.

Vaata pilte ja loe edasi septembrikuu Annest & Stiilist!