TOITUMISNÕUSTAJA SOOVITAB: Mida jogurtiletilt valida, mida vältida?

Nii mõnedki neist, kes välismaale kolivad, jäävad taga igatsema kolme asja: oma lähedasi, musta leiba ja üüratuid jogurtilette. Aga kuidas peaksid selle viimase ees käituma need, kes kodumaale jäänud on?

Tuletame meelde: piimatoodetest on kõige rasvasem juust ja kõige raskemini seeditav kohupiim. Kui piimatooteid tarbida, siis tasubki valida pigem jogurt või keefir. Seega väärib jogurtirida kindlasti lähemat uudistamist.

Maitsestatud koorejogurtid. Kõige ligitõmbavamad on erinevate hõrgutavate mekkidega jogurtid. Neid ostes peaks arvestama, et tegemist on maiustusega. Teaduskatsed on näidanud, et võime neid süües hõlpsasti üle pingutada. Kui püüaksime süüa üksnes maitsestamata jogurtit, saaks sellest ruttu isu täis. Kui sööksime ainult moosi, saaks ka sellest kiirelt villand. Sõltuvust tekitava toidu retsept on ülilihtne: tuleb lihtsalt kokku panna rasv ja suhkur, ning täiskõhutunne saabub väga suure hilinemisega.

Maitsestamata jogurt on hea valik. Osa tootjaid pastöriseerib oma jogurtid. See on hea selleks, et kaotada kahjulikud bakterid, kuid paraku tapetakse niiviisi ka piimhappebakterid ning jogurt kaotab oma tervislikkuse. Et jogurtist maksimaalselt kasu lõigata, tasuks otsida toodet, mille pakendil kirjas: “Sisaldab elusaid baktereid”.

Külmutatud jogurt on hea alternatiiv tavalisele jäätisele. Eesti kohvikutes tehakse see kohalikust naturaalsest jogurtist ja rasvata piimast spetsiaalse jogurtimasinaga vahetult enne serveerimist. Selles pole kunstlikke lõhna-, säilitus- ega värvaineid, küll sisaldab see tervisele kasulikke probiootilisi baktereid, proteiine, mineraalaineid ja ensüüme. Ka pole külmutatud jogurtis transrasvu nagu enamikus odavates jäätistes, aga samas sisaldab see suhkrut.

Kreeka ja Türgi jogurtite suurim erinevus tavalistest on see, et nende hapendamine toimub samades topsides, milles neid müüakse. See on hea, sest nii ei lõhuta jogurti struktuuri. Tavaline jogurt villitakse topsidesse läbi torustiku ning see lammutab struktuuri, mistõttu jogurti konsistents võib muutuda vedelaks. Et seda vältida, lisatakse tavalisele jogurtile paksu ja tiheda konsistentsi saamiseks paksendajaid, nagu näiteks želatiin või tärklis. Türgi jogurt on lahjem ning Kreeka jogurt rammusam, aga ka neid tuleks eelistada maitsestamata kujul.

Kaerakiisel on probiootiline toode, mis ka parim-enne-kuupäeva täitumisel sisaldab üle miljardi elus piimhappe- ja bifidobakteri (rohkem kui nii mõneski vastavas toidulisandis), mis aitavad seedimisele kaasa ja tugevdavad immuunsust. Lisaplussina ei sisalda kiisel piima ning sobib seetõttu eriti hästi inimestele, kes kipuvad niikuinii liialt loomset valku tarbima. Maitsestatud tooted sisaldavad ka pisut suhkrut.

Sojajogurtid. Paljud pelgavad sojast valmistatud tooteid, sest mõned uuringud on näidanud, et suurtes kogustes põhjustab soja hormonaalseid muutusi. Sellistes uuringutes on kasutatud GMO-soja või on sojakogused olnud meeletud. Hirmude vältimiseks tasub osta mahemärgiga sojajogurtit ja, nagu ka teiste jogurtite puhul, ikka maitsestamata versiooni.

Kaks viimast jogurtilist võiksid tavaliste piima baasil valmistatud jogurtite asemel olla menüüs eriti just neil inimestel, kel kõrge kolesteroolitase.

Oluline on ka teada, et jogurt ega piimatooted üldse pole meile eluliselt vajalik toit ning iga päev ei pea kindlasti sellest riiulist midagi ostukorvi õngitsema.

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta märtsinumbris.