TRENNIBLOGI | Tiimi Stiil 1. nädal: Iga algus on raske

Esimesel nädalal jõudsid trenni naiskonna liikmed Mari, Kelly ja Helen.

Mari:

Nädal 1 ehk iga algus on raske

Esimest treeningnädalat sobiks kõige paremini kokku võtma tõdemus, et iga algus on raske. Seadsin eesmärgiks jõuda järgmise kolme kuu jooksul igal nädalal vähemalt kolme rühmatreeningusse ja proovida võimalikult palju erinevaid trenne (ehkki pean ütlema, et body&mind-trennid ning tantsulised treeningud esialgu välistasin). Esialgu tundub võrdlemisi keerukas töö, kooli ja koduse elu kõrvalt kolme trenni mahutamine ühte nädalasse ja esimesel nädalal see ei õnnestunudki, aga püüan edaspidi osavam planeerija olla.

Olen ennast alati tugevaks tüdrukuks pidanud, aga see eksiarvamus sai kohe esimeses trennis kiiresti kummutatud. Trenn kõht-selg-tuhar 45 osutus kardetust toredamaks, aga ka oodatust palju rohkem füüsilist pingutust nõudvaks (et kõik ausalt ära rääkida, pean tunnistama, et juba soojendusharjutuste lõpuks oli raugemas ka minu jõud). Sain aru, et mul pole lihasjõudu ollagi. Ja juba järgmisel päeval oli tunne selline, nagu oleksin trammi alla jäänud – absoluutselt kõik kohad valutasid. Aga trennist saadud positiivne energialaeng ja ühel-päeval-ma-suudan-kõike-tunne kaalusid üle kõik muu – naeratus ei kustunud mu suult ka järgmiste päevade jooksul. Huvitav, kui kaua võtab aega, et suudaksin selles trennis kõik harjutused arvestataval tasemel kaasa teha?

Teisena proovisin ära trenni TRX-toning, mis on lihasvastupidavustreening, kus harjutusi sooritatakse spetsiaalsete laes rippuvate n-ö lintidega. Pean ütlema, et täitsa tore trenn oli, natuke raske ka. Kindlasti saan veel palju ära teha õigete treeningvõtete saavutamiseks, aga tundus, et esimese korra kohta polnud üldse paha. Järgmisel nädalal tahaksin proovida midagi intensiivsemat – vaatame, kuidas läheb.

Nädala lõpus käisin ära ka kehaanalüüsil: sain teada, et kõik näitajad olid suuremal või väiksemal määral alla normi. Ja et minu keha rasvaprotsent võimaldaks kasvõi kohe fitnessiga tegelemist alustada. Arenguruumi on palju, aga stardipositsioon pole tegelikult üldse halb.

Nädal 2 ehk sain mis tahtsin

Esmaspäeva alustasin Nike Training Club Challenge trenniga. Tegemist on 3 kuud kestva väljakutsega, kus võisteldakse vaid iseendaga. Kõlab ju hästi! Trennis kasutatakse tippspordist inspireeritud harjutusi ja tunne oli selline, nagu oleks taas kehalise kasvatuse tundi sattunud.

Külastasin ka treeningut BodyAttack, mis on kergejõustikuharjutustest inspireeritud vastupidavustreening ehk tunnike täis väga aktiivset liikumist ja hüplemist. Kõiki harjutusi (kätekõverdusi näiteks) ma küll kaasa teha ei jaksanud ja tunni lõpuks oli võhm täitsa väljas – ühesõnaga sain, mis tahtsin!

Kavatsen järgmiste nädalate jooksul veel erinevaid rühmatreeninguid proovida, et leida enda jaoks need kõige sobivamad ja enam meeldivad. Arvan, et trennis peaks olema raske, aga ka nauditav – tahan ju spordiklubist lahkuda energiast pakatavana ja naeratus näol.

Kelly:

Külastasin esimest korda elus treeningut, mis algas hommikul 7.30. Virgutav keha ja vaimu treening BodyBalance tundus hea asi, millega päeva alustada. Kuigi trenn oli hästi mõnus – palju venitamist ja tasakaaluharjutusi –, jõudsin järeldusele, et nii varajane võimlemine mulle ikkagi ei sobi. Pühapäevaõhtune BodyArt jällegi andis suurepärase energialaengu ning raputas nädalavahetuse unelevast meeleolust mõnusalt välja. 

Helen:

Mina tegin esimese asjana MyFitnessi kodulehel ära testi, mis lubas vastata, mis treening mulle kõige paremini sobib. Eriti meeldis mulle teine küsimus „Milline treenija oled?“, sest viimane vastusevariant kirjeldas mind ideaalselt: „Treening kui vaba aja veetmise viis. Lõbus, sotsiaalne tegevus. Trenn on meelelahutus.“ Suur spordifänn pole ma kunagi olnud ja meeldivad alad on minu jaoks põhimõtteliselt ainult pallimängud ja tantsulised rühmatreeningud. (Või loeb audioraamatut/podcasti kuulates jalutamine ka?) Ehk sellised tegevused, kus mõte on keskendunud millelegi muule ja füüsiline pingutus leiab aset peaaegu märkamatult.

Testi soovitatud treeningute hulgas oli ka mu vana lemmik Zumba, kuhu esimesel nädalal kohe suundusingi. Lisaks läksin trenni BodyJam, kus olin samuti mõne aasta eest käinud ja positiivse emotsiooni saanud. Treener teatas kohe alguses, et need, kes on esimest korda, kindlasti vihkavad tundi, aga tulgu me ikka edaspidi tagasi, sest läheb aina paremaks. Alguses ajasid tantsusammud mind küll parajalt segadusse, aga lootusetuse tunnet ei tekkinud ja pigem kardan, et paari-kolme tunni järel läheb seal ehk hoopis liiga lihtsaks, kui kava juba peas on? Eks näis!

Esimesel nädalal külastasin Postimaja ja Kristiine MyFitnessi, minu jaoks uusi klubisid, mis jätsid hiigelklubidest hubasema mulje. Kõige esimesse trenni läksin olude sunnil otse tööürituselt, meik näos. Kui treeningu järel hirmuga peeglisse vaatasin, sain meeldiva üllatuse: meigipõhi oli küll enamjaolt maha voolanud, aga silmameik täiesti ideaalses korras! Nii et kasutatud tooted saavad minult kauapüsivuse eest küll maksimumpunktid (Urban Decay silmameigi aluskreem ja lauvärvipalett ning Maybelline’i veekindel ripsmetušš). 

Kunagi tulevikus kavatsen mugavustsoonist välja pugeda ja lisaks tantsulistele kardiotrennidele midagi teistsugust proovida, aga tõenäoliselt veel mitte paari järgmise nädala jooksul…