PILLE TERVISEBLOGI | Spordisaal on kõikjal!
Värvilises sügislooduses sportimine on igati tore, aga kui lehed on puudelt langenud ning pimedus võtab maad, on minul üsna keeruline end tööpäeva lõpus veel õue sportima ajada. Seda enam, et üha pimedamaks see olemine õues läheb. Kuni valgust jagub, saab oma treeningkoormuse kätte kasvõi aiatöödel.
Selliste emotsioonide ja mõtetega võitlen ma igal sügisel, kuigi mulle õues sportimine väga meeldib. No vaatame numbreid, mitte ainult emotsioone. Pean Endomondo rakendusega järge oma sportlike tegevuste üle juba 2011. aasta sügisest. Sinna kannan andmed nii tehtud sportimisest kui ka kõndimised. Minu aktiivsuse tipud on tavaliselt jaanuaris ja veebruaris, kui on lund ja ma suusatan. Kui lund pole, siis on ka aktiivsus neil kuudel väga madal. Märtsis on aktiivsus stabiilselt madal, kasvab aprillis ning mai on taas väga aktiivne, mil ma ajan kuurist välja jalgrattad. Suvi on stabiilselt liikuv ning hüppeliselt kasvab aktiivsus septembris. Oktoobris ja novembris on taas alati suur madalseis, sest siis on kehvemad ilmad ja õhtul läheb kiirelt pimedaks. Rattahooaeg on läbi ja suusatada veel ei saa. No ei suuda ma ajada end pimedas rattaga sõitma, olgugi et mul on kõik tuled ja viled ratastel olemas.
No ja siis saigi sel sügisel mõeldud, et kuidas seda olukorda parandada. Erinevate asjaolude kokkulangevusel polnudki mõtlemiseks pikalt aega ja sai spordiklubiga liitumine ära tehtud. Tegelikult on ikka tore küll, kui pärast tööd saab kas minna otse sportima või kodust läbi sõita ja laps kaasa võtta ning koos seda teha. Saalis toimuvasse rühmatreeningusse last küll kaasa ei võta, aga ujulas toimuva vesiaeroobika puhul on see lihtne – mina vehin treeneri juhendamisel vees ja hoian silma peal lapsel, kes teeb basseini madalas osas oma ujumisharjutusi.
Aiatööd on sama hea kui BodyPump
Sel nädalavahetusel olin pühapäeva õhtuks end kirja pannud BodyPumpi treeningusse. Tundus hea mõte. Ongi. Aga ma siblisin terve päev aias ringi tehes erinevaid aiatöid alates maa kaevamisest lõpetades puude tassimisega. Avastasin (taaskord!), et spordisaal on igal pool – täpselt seal, kus sa tahad, et see oleks! Aias maad kaevates saab väga hea lihaskoormuse. Niisamuti saab puid tassides ja loopides teha taolisi liigutusi, nagu trennis tehakse. Näiteks puuhalgude maast üles korjamine on kui seljalihaste harjutused. Kui teha samal ajal ühe jalaga pikki etteasteid, saab sellest jalalihaste harjutus. Halge võib üles korjata ka kükkides. Puuhalge loopides saab teha kere- ja käelihaste harjutusi, kui seista küljega loopimise suunas. Kardiotreeninguks sobib hästi koeraga mängimine ja ka lastega kulli mängimine.
Need on vaid mõned näited sellest, kuidas sinu treeningsaal käib sinuga kaasas ükskõik, kus sa parasjagu oled. Nii tegingi oma lihastreeningu päeva jooksul aiatöödel ära ja vabastasin ühe koha spordiklubi trennis kellelegi teisele.
Eesmärk 360 aktiivset tundi hakkab käest libisema
Siiski kõike seda pärast tööd pimedas õues ju ei tee. Töölt koju jõudes on praegu veidi hämar ning seni, kuni köögis midagi hamba alla leiad, ongi pime. Varsti keeratakse kella ja siis on veel pimedam. Loodan, et see spordiklubi esmane tuhin mul liiga kiirelt üle ei lähe, sest see nõuab omajagu logistika kavandamist ning tasakaalu leidmist perele ja iseendale mõeldud aja vahel.
Seda enam tuleb motivatsiooni hoida, et ma aasta alguses püstitasin omale ajalise eesmärgi spordi- ja kõndimise osas. Mul tuleb nüüd pedaal põhja vajutada, sest avastasin, et olen sellest plaanist üsna palju maha jäänud! Plaan oli 360 tundi sporti ja kõndimist 2016. aastal. Seejuures aiatööd ei lähe siiski arvesse, kuigi neid ma teen mitukümmend tundi kuus. Praeguseks on koos vaid 235 spordi-ja kõnnitundi. Pean nuputama, kuidas nn valutult mingit aktiivset tegevust veel oma igapäeva lisada, ilma et ma peaksin selleks midagi spetsiaalselt veel tegema. Ööpäevas on niigi vaid 24 tundi. Ilmselt peaksin kõndima rohkem, näiteks bussist ühe peatuse võrra varem maha minema vms nippe kasutama. Uus ülesanne uueks nädalaks!
