TRENNIBLOGI | Tiimi Stiil 4. nädal: "Vaata, ma teen kaks kätekõverdust JÄRJEST!"

Mari:

Mulle tundub, et aeg lendab kiiremini kui eales varem, aga ehk on asi lihtsalt suures hulgas kohustustes, mille olen enda kanda võtnud. Olen vahepealse nädala jooksul jõudnud kahte BodyPumpi trenni – tegelikult tahtsin enamatessegi tundidesse minna (olin selle nimel valmis isegi hommikul enne kuut ärkama ning läbi lume ja tuisu pilkases pimeduses samme spordiklubi poole seadma asuma – või vähemalt plaan oli selline), aga selleks hetkeks, kui end trenni registreerima hakkasin, olid kohad juba täis saanud. Siit moraal – kes kaua mõtleb, see jääbki mõtlema. Paistab, et minu südame võitnud BodyPump on väga paljude teistegi spordisõprade lemmik ja mõistan väga hästi, miks.

Tegelesin siis spordisaalis rahmeldamise asemel hoopis ajugümnastikaga ja laiendasin oma silmaringi üldharivatel teemadel. Kas teadsid näiteks, et LesMillsi ajalugu (BodyPump kuulub nimelt LesMillsi treeningute hulka) ulatub 1968. aastasse ja et enam kui sajas riigis tegutseb kokku üle 130 000 sertifitseeritud LesMillsi treeneri? Võimas, eks! Ning BodyPumpi harrastajaid olevat üle maailma kokku enam kui kuus miljonit ja see on minu arvates juba tõepoolest muljetavaldav! Siinkohal oleks vist paslik öelda, et nii palju inimesi lihtsalt ei saa eksida ja tegemist on tõesti väärt „leiutisega“. LesMills-süsteemi võib naljatades nimetada ka fitnessi McDonald’s-iks – trennid on igal pool ühesugused ja tead alati, mida saad.

Uue treeninguna proovisin ära rühmatreeningu nimega PowerBody – see oli üksjagu raske trenn, kus harjutusi sooritatakse ringitreeningu põhimõttel. Tunni vältel pööras treener iseäranis palju tähelepanu just õige tehnika õpetamisele. Pean mõningase piinlikkustundega ütlema, et olin üsna mitmel korral sunnitud plangu-harjutuse juures viilima. Ma ei ole veel aru saanud, kuidas üldse on võimalik plank-asendis ehk küünartoenglamangus ehk eestoenglamangus (raskel harjutusel mitu nime) püsida kauem kui kümme sekundit. Kahtlustan igatahes, et minul selle harjutuse sooritamiseks vajalikke süvalihaseid (veel) ei ole. Lugesin kusagilt, et küünartoenglamangus püsimine nõuab väga palju tahtejõudu ja tahtejõudu on mul see-eest küllaga. Nii et jään endiselt optimistiks – natuke harjutamist ja küllap hakkab ka plank välja tulema!

Helen:

Nädalavahetusel avastasin, kui mõnusa kaks-ühes trennikogemuse saab Rocca al Mare klubis: lähed pärast tennisemängu jõusaali venitusharjutusi tegema või basseini ujuma. Väga äge, kavatsen seda ka edaspidi ära kasutada!

Lisaks käisin oma vanades lemmikutes Zumbas ja Stripdance’is – olen endiselt tantsuliste treeningute usku. Stripdance’ist olen eriti vaimustuses, aga pean tunnistama, et see trenn ei hellita: eelmisel nädalal põlvele tekkinud sinikas oli vaevu jõudnud tuhmuda, kui uus trenn ja uus tantsukava andsid selle asemele mitu uut – nii põlvedele kui küünarnukile. Edaspidi pean trennis vist ettevaatlikumalt põrandal visklema ja mitte kehaosadega nii hoogsalt vastu maad lajatama. Vastasel korral on stripptantsul mulle varsti täitsa kummaline mõju: pean hakkama keha rohkem kinni katma, et oma siniseplekiliste liikmetega mitte inimesi hirmutada.

Kelly:

Sellel nädalal jõudsin kahte trenni: oma lemmikusse BodyBalance'isse, mida viis läbi Martin Kõrv, ja BodyArti, mida juhendas Inger Gornischeff. Pühapäeval plaanin võtta osa ka Kadri Kose BodyArtist. Juhhei! Tundub, et alla kolme trenni nädalas ei tule enam kõne allagi! BodyBalance oli endiselt supermõnus. 

Tundsin, kuidas muutun treeningutega aina paremaks – venitused on sügavamad, kätekõverdusi tuleb rohkem, kõhulihaste harjutused ei aja enam nutma. Siiski olen veel skeptiline kõht-selg-tuhara, BodyPumpi ja muude hardcore'imate trennide suhtes. Aga küll nende aeg ka tuleb! Kõige olulisem on ikkagi trenni nautida, sest see on ainus viis, kuidas end sportima motiveerida. 

Olen ka mõistnud trennisõbra olemasolu tähtsust. On palju motiveerivam teha trenni kellegagi koos. Saad pärast tundi asja arutada, rääkida oma saavutustest ja täielikest läbikukkumistest. Samuti aitab see pidada kinni režiimist – sa ei löö spordile nii kergelt käega, kui tead, et sõber korjab su auto peale või pead sina sõbra trenni sõidutama. Lisaks olen hakanud oma saavutusi demonstreerima enda elukaaslasele, stiilis "vaata, ma teen kaks kätekõverdust JÄRJEST", "tahad ma näitan sulle, mis vahe on beebikobra- ja kobrapoosil?" Ühesõnaga – elu on mõnus ja ootan juba pühapäeva!

Tiina:

Mulle väga meeldivad veetrennid, eriti AquaMix ja seni olengi ainult seal harjutamas käinud. Tunnen seal selgelt, kuidas eri harjutused eri lihastele mõjuvad, tõsiselt kaasa tehes saab ka piisava koormuse. Treenerid on head. Nüüd tuleb oma plaane aga muuta, sest olen mõnda aega autota ja paraku asub ujula sellises kohas, kuhu ühistranspordiga sõit võtab ligi tunni aega. Niisiis leiab mind järgmisel nädalal hoopis kesklinna trennidest – Body Balance ja pilates on need tunnid, kuhu jõuda kavatsen.