Valgendada saab ka laminaatide ja proteeside olemasolul, aga tuleb arvestada, et valgendusaine mõjub ainult naturaalsele hambakoele. Enne valgendamist hindab arst olukorda: ravitud peavad olema kõik hambaaugud ning eemaldatud hambakivi. Ootusi ei tasu liiga kõrgele kruvida – kuna värvimuutuste põhjused on erinevad, on enne protseduuri raske öelda, kui palju hammaste värv valgendamisega heledamaks muutub.

Hambad valgeks kodus

Tänapäeval on kõik tehtud lihtsaks ja kättesaadavaks, nii ka hambavalgendamisvahendid. Kuid nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik ja täpselt juhendit järgida. Kui hoiad vahendit soovitatavast kauem suus või jätkad valgendamist vastu arsti soovitusi, võivad tekkida kõvakudede kahjustused – läige kaob ja hambapind muutub karedaks.

Plaasterda hambad valgeks

Ameeriklaste seas on väga populaarsed valgendusplaastrid. Valgendava geeliga plaastrid kleebitakse hammastele mõnekümneks minutiks päevas, geeli aktiivained tungivad hammastesse ja muudavad need heledamaks. Plaastri äär peab jääma igemejoonega kohakuti, mida vahel on raske saavutada ning mistõttu võib tekkida igemeärritus.

Valgenda kapedega

Selle meetodi puhul võetakse patsiendi hammastest jäljendid, mille alusel valmistatakse laboris kaped. Kape on individuaalne pehme plastvorm, mille sisse kantakse valgendusgeeli ning mis seejärel pannakse hammastele. Geeliga kapet kantakse öösel (geel mõjub 8–10 tundi). Kasutada võiks kapesid paar-kolm korda nädalas, et toime hammastele ei oleks väga tugev. Negatiivne külg võib olla hammaste tundlikkuse suurenemine või igemete ja limaskestade ärritus.

Valgendavad hambapastad

Uuringud näitavad, et 75% inimestest eelistab valgendavaid hambapastasid. Tuleks jälgida, et neis ei oleks tugevaid abrasiivaineid, sest need kahjustavad tihedamal kasutamisel hambapinda. Abrasiivosakesed puhastavad küll hamba pealmist kihti, kuid sagedasel kasutusel kahjustavad hambaid ja tekitavad ülitundlikkust. Sellega nende “valgendav” mõju piirdubki. Abrasiivaineid sisaldavad hambapastad on mõeldud eeskätt suitsetajatele ja neilgi ei maksa neid kasutada sagedamini kui kord nädalas. Uusimate looduslike hambapastade koostises on sellise teralisusega räniühendid, mis poleerivad ja puhastavad hambaid-igemeid neid kahjustamata. Seega soovitaks õrnatoimeliste ensüümidega hambapastat, kus abrasiivosakeste osakaal on minimaalne (nt sarjad R.O.C.S. ja Yotuel).

Zoom-valgendus hambaravikabinetis

Selle protseduuri korral puhastatakse esmalt hambad puhastuspastaga. Seejärel kaetakse igemed kaitsegeeliga, et valgendusgeel ei valguks hambapinnalt igemetele. Edasi kantakse hammastele valgendusgeeli, mis aktiveeritakse spetsiaalse Zoom-lambi kiirtega. Protseduuri üks etapp kestab 15 minutit ja seda võib korrata kuni neli korda. Kogu protseduur võtab aega 1,5–2 tundi.

Üksiku hamba valgendamine

Mõnikord võib hammas pärast juureravi aja möödudes tumeneda. Kui hambareas on muutnud värvi üksik hammas, ei mõju sellele ülalnimetatud valgendusmeetodid. Sel juhul puuritakse hambapinda väike auguke ning täidetakse see ajutiselt spetsiaalse valgendusgeeliga. Protseduuri korratakse 3–5 päeva tagant kuni soovitud tulemuse saavutamiseni.

Hammaste Air-Flow’ soodapesu ja pärlipuhastus

Neid protseduure tehakse samuti hambakliinikus. Soodapesus mõjuvad hammastele granuleeritud sooda, õhk ja veesurve. Soodapesu puhastab hambad pigmendist; raskesti ligipääsetavad kohad, nagu tihedad hambavahed, saavad samuti puhtaks (hambakivi peab olema enne eemaldatud). Protseduur muudab hambad puhtamaks ja säravamaks. Pärast soodapesu ja pärlipuhastust ei soovitata 2 tundi süüa, juua ega suitsetada, sest protseduuri käigus eemaldatakse hammastelt kaitsekiht, mis taastub 2 tunni jooksul. Tulemuse säilitamiseks soovitatakse teha 1–2 protseduuri aastas.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta novembrinumbris.