Sellel nädalal sai selgeks fakt, et kui oled väsinud, siis ära trenni mine. Nimelt käisin vennaga Tartus ja neli tundi autosõitu oli teinud oma töö. Pikalt kaalutlesin, kas minna trenni või mitte, siiski otsustasin ennast kokku võtta ja registreerusin tundi Toning. Ma vist ei valeta, kui ütleksin, et ma ei jõudnud eriti midagi kaasa teha. Treener käskis mul kogu aeg suu lahti hingata, kuna olin näost punane kui peet. Tundsin ennast jõuetuna ja iial pole 4 kg tundunud nii raskena kui sellel päeval. Peale trenni ja veel tund aega bussis loksumist jõudsin koju ning läksingi kohe magama – nii möödus minu ilus reede õhtu.
Kuna eelmisel nädalal sain personaaltreener Karl Sutilt palju kasulikke nippe jõusaalis iseseisva trenni tegemiseks, siis kasutasin neid teadmisi sellel nädalal täiel määral ära, niikaua kui veel kõik õpetussõnad värskelt meeles.
Olen püüdnud igal nädalal katsetada ka mõnda uut trenni, sest kui ei proovi, siis ei saa ju teada, kas mulle see meeldib või mitte. Kuna ma tantsimises eriti osav ei ole, siis juba alguses kriipsutasin kõik tantsulised trennid maha, kuid seekord registreerisin ennast Zumbasse. Treener Marge Rull mulle meeldib ja tänu sellele ma ei tundnud nii suurt hirmu sinna trenni minna. Mitu korda tühistasin trenni ära ja siis registreerusin uuesti, kartsin rohkem kui asi väärt oli. Alguses ma tundsin küll ennast kui viies ratas vankri all, kuna teistel vanadel kaladel olid juba tantsusammud selged ja nad liuglesid üle põranda nagu professionaalid. Siis olin seal ees keskel mina, nagu vana karu, kellel iga teine samm sassi läks. Kõige rohkem meeldis mulle üks vene tants, mis pisut meenutab kalinkat, kuna see tuli mul kõige paremini välja. Üleüldiselt oli päris meeldiv ja teistsugune trenn, pigem nagu tantsustuudios oleksin viibinud. Usun, et kui iga nädal korralikult kohal käia, siis saavad tantsud ka selgeks.
Britt:
Kuigi trennis käia mulle meeldib, siis sel nädalal märkasin ehmatusega, et rutiin hakkab ligi hiilima ja esimene tuhin on asunud vaibuma. Otsustasin oma elu siis pisut huvitavamaks teha ja valisin välja ühe rühmatrennidest, mis kohe algul treeningkavaga tutvudes üsna pentsik tundus ja mille kohe sealsamas ka enda jaoks välistasin (neid on mu nimekirjas paar-kolm tükki). Nimelt Bosu. Treening toimub poolikutel pallidel ehk bosupallidel, mis saalipõrandale laialilaotatuna minu arvates natuke mutimullahunnikuid meenutavad, ning treeneri juhendamisel toimub seal siis kõvasti hüplemist, marssimist ja muid harjutusi, kuni kõhulihaste treeninguni välja. Mu esmane skeptiline muie kogu selle asjanduse osas vaibus aga varsti, sest palli peal püsimisega oli tükk maad tegu ja kõiki kerelihaseid tuli selle nimel töös hoida, lisaks oli tegu tugeva kardiotreeninguga, mis pulsi korralikult üles ajas. Enam ma igatahes ei imesta, miks saal rahvast pungil täis oli ja juba mitu päeva varem registreerides osalejate hulk rekordkõrge oli. Ja kui trenni tulemusena on võimalik saavutada selline vorm nagu treener Marilin Kosubenkol, siis igatahes võib minuga ka edaspidi arvestada!
Teiseks võtsin ette juba eelmisest nädalast tuttava kombinatsiooni Bodypump30+MyFitAbs. Otsustasin rutiini murdmiseks minna seekord hoopis Pirita MyFitnessisse, et nii luurekorras ka sellele pilk peale visata. Treening oli tõhus ja avastasin, et jõudu on juurde tekkinud (võtsin isegi kaks kilo rohkem raskust seekord!) ning peeglist paistis, et isegi mingid lihaselaadsed moodustised on end mu makaronkäsivartele sisse seadma asunud. Klubi ise oli silmamõõdu järgi küll väiksem kui Viimsis, kuid jõusaalis oli paar päris huvitavat masinat nagu näiteks kaarjas jooksulint SkillMill. Ja kui nädalalõppudel tuleb Viimsi klubis endale tihti küünarnukkidega teed rajada, siis Pirital oli märksa rahulikum, mis ilmselt teinekordki siia tulemiseks põhjust annab.
