Mon Repos pakub head maitset ja silmailu nii taldrikul kui interjööris. Ühtaegu vaoshoitud ja luksuslik neutraalsetes toonides sisustus austab kunagise kõrgklassi meelispaiga, nii kasiino kui restoranina toiminud villa ajalugu, kuid läbimõeldud detailid annavad ilmele tänapäevase lihvi. Vastavatud teise korruse seinu ehivad fotograaf Toomas Volkmanni moodsalt aristokraatlikud portreed ning kõikjale jagub rohkelt taimerohelust. Klassika ja tänapäeva harmoonilist kooslust iseloomustab ka restorani menüü, kus paljud road on inspiratsiooni saanud kunagise populaarse kuurortrajoonina tuntud Kadrioru ajaloost - nii mõnegi retsepti lugu ulatub lausa eelmisesse sajandisse.

Vladislav Djatšuk on eelkõige tuntud restoran Tchaikovsky peensuseni lihvitud roogade järgi, kuid restoran Mon Repos’ omanikeringi kuuluv peakokk ei tee mõistagi maitse ega välimuse osas järeleandmisi ka siinsele menüüle. Kuigi peakoka enda sõnul on Mon Repos’ esimese korruse menüü lihtsama vormiga, siis seal taldrikule asetatud ehtsa õunana näiv hõrk linnumaksapatee koos hõrgu brioche’iga (9) ei lase seda juttu uskuda. Samuti ei veena meid selles peensuseni tasakaalustatud maitsega kreemine boillabaisse sinimerekarbiröstiga (8), mis jutuhimulise laudkonna mõneks minutiks lausa vaigistab.

Nüüdsest avatud teine korrus pakub veel rohkem avastamisrõõmu nii külastajale ja tundub, et ka Djatšukile endale, sest menüü ei saa seal olema püsiv, vaid vahetub vastavalt hooajale ja peakoka inspiratsioonituhinale. Valida saab nelja- (50) ja kuuekäigulise maitsemenüü (65 ) vahel, mille sisu selgub kohapeal. Saime seal pakutavast proovida näiteks suitsutatud südametega garneeritud vutti lehtkapsaga ja põnevalt kalmaaritindises ümbrises serveeritud siia tartari, mis mõlemad veel pikka aega maitsemeeles mõlguvad.

Mon Repos tähendus prantsuse keelest tõlgituna on „minu puhkus“ ning sellise puhkuse vastu ei ole meil küll mitte midagi, eriti kui seda saab nautida iga ilmaga, aastaajast olenemata ja siinsamas Kadriorus.