PILLE TERVISEBLOGI | Sel aastal on vaja veel 17 tundi trenni teha!

Uue aasta lubadused on lahedad. Ma ei anna neid alati ja kui annan, siis ma püüan neist kinni  pidada, mitte loobuda paari nädala jooksul. Äsja avastasin, et suur töö on tehtud ja ainult veidi veel pingutada, siis on lubadus täidetud!

Käesolevaks aastaks olen ma lubanud olla varasemast aktiivne ning liigutada end lausa 330 tunni eest. Praeguseks on koos 313 tundi sportimist ja kõndimist. Sellega olen ületanud oma eelmise aasta aktiivsuse, millega olen väga rahul.

Üldist statistikat pean Endomondos, kus on fikseeritud kõik mu trennid ja kõndimised. Spordikella kasutan ainult treeninguteks ning sel on küll oma aktiivsuse funktsioon kah, aga ma ei soovi sellesse arvestusesse liita niisama väiksemaid liikumisi. Aastaarvestuses, mida olen juba aastaid pidanud, loen ainult selliseid kõndimisi, mis ei ole juhuslikud ringiliikumised. Näiteks lähevad arvestusse kõndimised rongile, rongilt kontorisse või muud kõndimised, mis on normaalses tempos ega pole lonkimine toidupoes või raamatukogus.

Veidi alla poole käesoleva aasta liigutamistest moodustab kõndimine, mis on üsna ootuspärane. Ma püüan kõndida mõõdukalt või pisut enam. Juba aastaid ei sõida ma iga päeva autoga uksest ukseni. Isegi kui tahaks, oleks see igapäevaselt tülikas, sest Tallinna südalinn, kus mu kontor asub, ei ole just kõige autosõbralikum koht. Ummikus istuda on väga igav.

Mida ma näen! Mahult teisel kohal on sel aastal jooksmine! No tegelikult oli see mõnevõrra ootuspärane, sest ma treenisin ju sel aastal jooksutreeneri käe all, eesmärgiga teha ära üks poolmaraton. Aga et seda jooksmist nii palju oli, seda ma küll ei oodanud! Tegelikult ei ole jooksmine ju minu lemmiksport, vaid selleks on rattasõit, mis jäi jooksule õige pisut alla. Seni on rattasõit olnud alati teisel kohal pärast kõndimist.

Kolmandat kohta jagavad suhteliselt võrdselt ringtreening ja rattasõit. Ringtreeningut olen sel aastal aktiivselt teinud nii spordiklubides kui ka vabas õhus. See on üks igati tänuväärne spordiviis. Kahju, et ma selle alles eelmisel aastal avastasin. Rattaga sõitsin ma jooksmise võrra vähem. Tegelikult peaks järgmisel aastal rattasõidu osa suurendama.

Suusatamisega oli sel aastal üsna kehv lugu. Isegi Tartu maraton jäi ära. Lund polnud ja nii on ka suusatunnid napid, peaaegu olematud. Loodetavasti äsja alanud talvel siiski lumi saabub. Kuuldavasti on Ida-Eestis võimalik suusatada, aga sinna ja tagasi sõiduks aega napib. Ootame lund ka siia Põhja-Eestisse.

Järgnevad igasugused muud spordialad, alates ujumisest, lõpetades joogaga ja süstasõiduga merel. Aga neid on piisavalt vähe, et mitte eraldi välja tuua.

Siiski, 17 tundi on veel jäänud, et aasta eesmärk täita. Aega selleks vaid loetud päevad. Korraks tekkis küll mõte, et äkki lepiks vähemaga, et ei rassiks kiirelt viimasel hetkel kõiki tunde täis, aga siiski ei läinud sellele liimile. See siis ju poleks uue aasta lubaduse täitmine, kui veidi enne lõppu alla anda! Ma teen selle 330 tundi täis! Ja siis nuputan, millist lubadust järgmiseks aastaks anda. See peab olema väljakutset pakkuv. Lihtsalt täidetavaid lubadusi ma ei anna.