Kuigi aastalõpp ja jõuluaeg ei tundu olevat just trenni soosivad, tuleb ometi tunnistada, et saalides oli vähemalt eelmisel nädalal rahvast rohkem kui muidu. Jõululaupäeva hommikul oli BodyPumpi jõutrenni saabunud lausa nii palju inimesi, et ruumi nappis ja pidi hoolega jälgima, et kang ega hantlid teistele jalgu ei veereks või ise mõnele nendest otsa ei koperdaks.
Trenn ise oli tõhus nagu ikka ja Siiri Maisa juhendamisel on seda muidugi ka igati tore teha, sest õpetussõnu raskuste ja keha õigete asendite kohta jagub alati küllaga. Kuna tegu on treeninguga, kus võimalus endale puhtalt teadmatusest liiga teha on tavapärasest suurem, siis on see päris tähtis. Seekord otsustas trenni kaasa tulla ka minu abikaasa, kes harilikult jalgpallitrennile lisaks vaid jõusaali kasutab või mõne kiirema jooksuringi teeb.
Järgmisel päeval oli minul olemine täitsa tavapärane, küll aga oli kodus üks oigav meesterahvas, kelle ometi koormusega harjunud lihased end täiesti uuest küljest tunda andsid. Et harilikult olen mina meist see vähem sportlik, siis oli täitsa uhke tunne, aga ma pole muidugi kindel, kas ma mõne tema trenni üldse üle elaksingi. Loomulikult pani mees end kohe ka teise jõulupüha hommikuks BodyPumpi kirja ja ähvardas naerdes, et kui ma sama ei tee, siis läheb ta teiste meestega koos taharitta. Kehitasin õlgu ega saanud aru, miks see asukoht üldse märkimist väärib – mehed ei trügigi ju juba viisakusest saali etteotsa. Selgus, et olen ikka puhta naiivitar – tagareas pidavat lihtsalt vaade kordades parem olema!
Eva:
Jõulueelsel nädalal käisin korralikult trennis, et saaksin patuvabalt head ja paremat süüa. Külastasin jätkuvalt oma lemmikuid rühmatreeninguid ja veidi viibisin ka jõusaalis.
Küsisin treener Triin Tõntsilt nippe ja harjutusi, mida ise kodus teha võiks. Enamus meist pühade ajal kodust väga lahkuda ei soovi, aga ega siis sellepärast veel trenni unarusse ei saa jätta. Selgus, et leidub väga palju erineva intensiivsusega harjutusi, mida kodus hõlpsasti teha saab, tuleb leida vaid endas see tahe, et teha trenni. Paljud on öelnud mulle, et miks ma üldse kulutan nii palju aega selleks, et trennis käia, kui saaks ka kodus teha. Jah, tunnistan ausalt, et mõned korrad võin kodus trenni teha, aga see pole ikkagi võrreldav sellega, mis elamuse ma MyFitnessist saan. Ma lähen rühmatreeningusse, pingutan ja annan endast 100%. Isegi kui tunnen, et ma enam ei suuda, siis treeneri head sõnad motiveerivad mind. Allaandmise mõtteid ei ole, kuna kõik teised ju suudavad, ja siis punnitan endast ka selle maksimumi. Ma tunnen, et seal üheskoos on mul rohkem jõudu.
Mul oli ka oma armsale sugulasele jõulukingitus valmis mõelnud. Küsisin nõu klienditeenindaja Liisa Raielt, kes lahkesti tutvustas mulle erinevaid kinkekaardi variante. Miks mitte innustada endale kalleid inimesi rohkem liigutama ja ühtlasi on ka ju minul pisut kasu sees, kuna saan kellegagi koos trennis käia ja hiljem muljeid jagada. Mõeldud-tehtud, loodan et see oli väikseks powerboostiks uuele tervislikule elule :)
