Vana vigastuse tõttu, mis uuesti näole otsustas anda, sai mu trenniteekond oodatust palju varasema lõpu ja ootan väga, et keha lähikuudel taastuks ning saaksin end jälle rohkem liigutama hakata. Seni saan aga tagasi mõelda möödunud challenge'i kuudele ning analüüsides kokkuvõtteid teha. Enim olen vist tänulik, et mu eratreeneriks sattus just Kaspar Kaldoja. On ülimalt inspireeriv kokku puutuda oma eriala suhtes kirglike, pühendunud ja loominguliste inimestega ning Kaspar täpselt kõike seda oligi. Saavutuseks pean ka seda, et pigem rühmatrennide põlgurina suutsin siiski leida tunni, kus mulle päriselt väga meeldis. Mihkel Vabriti Brazil Butt Lift on aukirja väärt!
Möödunud paari kuu vältel arvestatava treeningharjumuse väljakujunemise puhul ma eelkõige ajapuuduse tõttu end just õnnitleda ei saa, kuid üle mitmete aastate oli sellegipoolest päris värskendav end keskmisest rohkem liigutada.
Kelly:
Eelmisel nädalal jõudsin trenni kahel korral ja tegelikult kahetsen, et ei ajanud end laupäeva hommikul varem üles, et jõuda veel ühte BodyBalance'i tundi.
Kokkuvõttes annaks endale kümnest 6 punkti. Kuigi mul jäi püstitatud eesmärgist – jõuda 3 kuu jooksul 2 korda nädalas trenni – puudu üks treening, oleksin tahtnud enamat. Tegelikult oleks ju jõudnud veel mõnda tundi. See-eest on mul väga hea meel, et leidsin kaks treeningut ning treenerid, kes mulle väga meeldivad. Kuigi eksperiment on läbi, kavatsen jätakata tervislikul lainel, sest see tõesti on hea tunne, kui arvad, et sa ei suuda, kuid proovid ikka, ja õnnestud! See pole mingi nali, et trennist lahkudes on sul hea tunne: väike eneseületus teeb ju ikka tuju heaks.
PS! Ma ei anna reeglina uue aasta lubadusi, kuid seekord lubasin trennisõbrale, et soetan endale uued retuusid – vanad on viimasel ajal kõvasti vatti saanud.
Karolin:
Sain enda jaoks selgemaks selle, et absoluutselt igat trenni ma proovima ei kiirusta. Minu erilised lemmikud on eesmärgipärased trennid, mis on suunatud teatud kehapiirkondade treenimisele, samuti sobib mulle ideaalselt pilates. Kauge kaarega käin ma mööda spinningust ja BodyPumpist. Aga ega kõigile ei peagi kõik sobima – igaüks leiab oma. Ma arvan, et kõige olulisem ongi see oma ära tunda, et trennis käimine oleks midagi, mida pikisilmi ootad. Kui armastad seda, mida teed, siis on kindlam, et ei hakka viilima ega teki ka stressi.
Helen:
Trenniväljakutse kolm kuud möödusid üllatavalt kiiresti ja meeldivalt. Nüüd uuel aastal pole mingit tahtmist trennitegemist ära lõpetada, vastupidi. Eks muidugi näeb, kui hoogsalt treenimine ilma distsiplineeriva challenge’ita edasi läheb, aga tahaks loota parimat. Lemmiktrennid ja -treenerid on ju tekkinud ning tean hästi, kui positiivse emotsiooni neilt saab. Mõned uued trennid tekitavad samuti uudishimu ja jaanuar on ideaalne aeg repertuaari laiendada.
Britt:
Veel eelmise aasta esimeses pooles käisin aeg-ajalt üksikutel jooksutiirudel värskes õhus ja mõte treeningsaalist ei tulnud mulle isegi kordagi pähe. Kui päris aus olla, siis tundusid need „kasvõinuineljaks“ x kord nädalas trenniskäijad mulle mingi kummalise inimliigina, kellest natuke isegi kahju oli – sest miks peaks peale väsitavat tööpäeva end veel tunnijagu kinnises ruumis kurnama, eksole!?
Nüüdseks on kolm kuud trenniväljakutset läbi, kokku 30 trenni tehtud ja olen ise samasugune. Kuidagi ei kujuta enam ette, et üle paari päeva ilma end liigutamata olla saaksin, ja tosse nurka visata ei plaani. Olen aru saanud, et regulaarne trenn annab energiat ja teotahet juurde, mitte ei röövi seda, ning sellest oleks kahju loobuda. Jätkama motiveerib ka parem vorm – kehaanalüüsi kavatsen mõne aja pärast ka uuesti läbi teha, kuid jaks 25 kätekõverdust teha endise vaevalise 10 asemel annab aimu, et mõni muutus on selle lühikese aja jooksul aset leidnud. Kuna kipun kiiresti tüdinema, siis hoiavad erinevad rühmatreeningud ka vaimu-keha värskena, sest jõu-, aeroobsete ja tasakaaluharjutuste kobineerimine tundub mulle ausalt öeldes just see kõige õigem viis treenimiseks.
Natuke paneb mõtlema, mis saab siis kui ilmad ilusaks muutuvad ja siseruumides viibimine üleüldse raskeks muutub, aga ilmselt ongi just selsamal ajahetkel aeg saalist väike treeningpuhkus võtta – seni kavatsen sealsetele hantlitele-mattidele ikka edasi säru anda.
Eva:
Kolm kuud treeninguid on muutnud minu elu tohutult. Ma leian, et olen muutnud vastupidavamaks, tugevamaks ja rasvaprotsendi arvelt kindlasti ka saledamaks. Käsivarred ja kõht ei võdise enam, ees on veel pikk tee, kuid suur algus on siiski juba tehtud. Teekonna algus oli üsna raske ja tihti ka väsitav, aga trenniharjumus tekkis kiirelt ning juba varsti oli raske ennast MyFitnessist eemale hoida. See tore Pärnu treeningklubi on saanud nii armsaks ja koduseks. Trennis ootab ees juba suur hulk tuttavaid nägusid ning maailma kõige armsamad ja heasüdamlikumad treenerid, kes alati aitavad. Kogu kollektiiv on väga abivalmis ja kena. Selle väikese ajaga said minu lemmikuteks saanud rühmatrennideks kõht-selg-tuhar, Brazil Butt Lift, BodyCombat, BodyPump ja ringtreening. Just nendesse trennidesse ma tahan alati minna, kuna nad on väsitavad ja tunnen, et kasufaktor on kõige tugevam.
Suurimaks sooviks on kindlasti jätkata ja ikka trennis edasi käia. Üritan leida selle võimaluse ja trennidega jätkata, sest kodus trenni tegemine ei ole üldse võrreldav selle elamuse ja enesetundega, mis treeningsaalist saad. Olen südamest tänulik, et mul avanes võimalus osaleda sellises imelises projektis, kuna see oli suureks abiks ja lükkeks enese vormimise juures. Kõik algab ju meist endist, meie kätes on võimalus ennast muuta. Mitte keegi teine ei saa meie eest teha vajalikku tööd ära, tahtejõudu peab olema ja alla ei tohi anda, siis on kõik võimalik. Uuel aastal ma soovingi seda, et inimesed rohkem üksteist aitaksid ja motiveeriksid. Vahel võivad kellegi soojad sõnad muuta kogu selle inimese maailma ja anda just vajalikku tuge raskel ajal. Võibolla motiveerib ka minu pisikene muutus kedagi ning nõu ja jõuga võin alati abiks olla! :)
Mari:
Kolm kuud on möödunud lennates ja tegelikult on mul isegi kahju, et see väljakutse nii kiiresti lõpule saab. Esimesel neljal challenge’i-nädalal pidin end tõsiselt tagant sundima, et tee spordiklubisse ette võtta – tugev tahtejõud ja tiimikaaslastele antud lubadus agaralt trennis käia aitasid õnneks tublisti. Kuna eesmärke ei soovitata ainult enda teada hoida, siis kuulutasin alguses igal võimalusel kõigile, et kavatsen vähemalt kolm korda nädalas spordisaali jõuda – eks sellest oli samuti kasu, sest teadupärast on nii, et kui on kellele aru anda, on kohustustest oluliselt keerulisem mööda hiilida. Kogesin ka, et ütlus, et mingist tegevusest harjumuse kujunemiseks kulub 3–4 nädalat, peab vähemalt minu puhul küll sajaprotsendiliselt paika.
Kui esimestel nädalatel pidin suuri jõupingutusi tegema, et end trenni minema sundida, siis edaspidi läks asi palju lihtsamas ja nüüd ootan lausa pikisilmi spordisaali pääsemist. Kindlasti mängis trennivaimustuse tekkimise juures kaalukat rolli asjaolu, et leidsin paljude erinevate treeningute hulgast just endale meeldiva ja sobiva trenni. Väljakutse jooksul proovisin ära kümme erinevat rühmatreeningut ja minu vaieldamatuks lemmikuks sai BodyPump – võiksin kasvõi iga päev suurepärases seltskonnas hea muusika saatel kangi ja hantlitega vehelda. Olen seda meelt, et trennis peab lisaks sellele, et on raske, kindlasti ka tore olema, ja selles osas vastab BodyPump täielikult kõikidele minu trenniootustele. Ehkki tunni lõpuks on jaks otsas, on mu suu ikka kõrvuni ja lahkun spordisaalist igal juhul rõõmsama ja energilisemana, kui olin sinna minnes.
Suurimaks väljakutseks osutus minu jaoks hoopis spordisaali jõudmiseks aja leidmine. Kuna teen suuremaid ponnistusi magistrikraadi saamiseks, siis veetsin detsembrikuus kõik õhtutunnid koolis loengutes ja seetõttu nädala sees mul õhtuti spordisaali asja ei olnud. Ning unetundide arvelt ma ka treenida ei taha, sest piisava ööune hädavajalikkus on mulle ammu juba selgeks saanud.
Kokkuvõttes saan öelda, et ainult alguses tundus trennis käimine tüütu kohustusena. Tegelikult tuleb vaid õige trenn leida, pisut pingutada ja juba sa tahadki seda teha – selles mõttes on inimene ikka imeline!
