PILLE TERVISEBLOGI | Aasta eesmärk sai täidetud! Mis järgmiseks?
Eelmise aasta alguses püstitasin omale eesmärgi liikuda, sh kõndida ja sportida, aasta jooksul 330 tunni eest. Aasta viimased tunnid veetsingi sõbrannaga vihmase ilmaga Lätis Sigulda lähedal lossimäest üles ja alla kõndides, 2 tundi ja 15 minutit oli veel eesmärgist puudu. Ära tegin!
Aastaid tagasi laadisin oma esimesse nutitelefoni Endomondo äpi, millega hakkasin jälgima enda liikumisi, sest olgem ausad, kontoritöö ei ole eriliselt aktiivne. Läksid mõned aastad mööda, hästi tore oli telefoniekraanilt vaadata, kui palju liikunud olen, ja seal see lõppes. Siis järsku tekkis tahtmine saada iga aasta lõpuks kokku suurem number kui eelmisel. Nii saigi 2015. aastal teoks mõte teha suur hüpe ja nihutada eesmärki 170 tunnilt 300ni. Mõeldud, tehtud! 300 tundi sporti ja kõndimist täis saada nõudis parasjagu pingutust.
Need puuduvad paar tundi
2016. aastaks otsustasin tõsta panuseid ja jõuda 330 tunnini. Kogu aasta olin tubli, vehkisin sporti teha ja kõndida, aga aasta lõpus oli ikkagi väike jupike veel teha. Mõtlesin tol päeval jupp aega, mida teha – on ju aasta viimane päev, mida tavaliselt veedetakse pidulikus meeleolus ja tegemistes. Mul aga 2 tundi ja 15 minutit eesmärgist puudu. Kas lüüa käega, mõelda, et no peaaegu täidetud, ja üritada selle rahul olla? Aga peaaegu pole ju päris see, mille nimel ma end kogu aasta liigutanud olen. Sellega ma kindlasti rahule ei jääks, sest eesmärgini ma ei jõudnud. Kui midagi teha, siis teha korralikult!
Mõtlesin välja plaani, et kuna aastavahetuse veedame sõprade juures Lätis, siis äkki leian seal mingeid võimalusi kasvõi kõndimiseks. Lätis ju on ka terviseradasid ja parke, kus end liigutada, kui seda keset tänavat teha ei taha. Sõprade juurest mõistliku autosõidu kaugusel on Gauja rahvuspark. Võtsin sõbranna kaasa ja sõitsime Siguldasse suunaga rahvuspargi poole. Paraku oli ilm veidi vihmane ning pimedaks läks kuidagi eriti ruttu. Otsustasime, et kui radadel on valgustus, siis me kõnnime, ning vihma kannatame ära, kuni riided läbi vettivad.
Ootamatult leitud matkarajad ürgorus
Veidi Siguldast välja jõudnuna läks tee suurde ürgorgu ja seal üle silla. Teisel pool jõge märkasime tee kõrval mingeid väiksemaid teid ja suunaviitasid. Saabuvat pimedust arvestades tegime kiire otsuse, et keerame teelt maha ja vaatame, millega tegu. Äkki õnnestub hoopis seal kõndida, enne kui päris kottpimedaks läheb? Mõeldud, tehtud!
Rajad osutusid metsaradadeks, mis suundusid mäkke. Mõni neist läks otse sirgjoones üles, teine variant oli kõndida mööda pikki järske puutreppe ja kolmas võimalus mäe otsa kõndimiseks oli mööda sinkavonka-teed, mis oli valgustatud, nagu hiljem selgus. Kuna meil oli vaja 2 tundi ja 15 minutit seal tiirutada, võtsime kohe suuna ülesmäkke. Tundus, et see on mingi vana ja oluline koht. Üleval infotahvlite juures selgus, et tegemist on ajaloolise Krimulda piiskopilinnuse varemetega, sealsamas oli ka Krimulda mõis ja muud põnevad kõnnirajad.
Tiirutasimegi seal mäe tipus mööda eri kõnniteid ja kilomeetrisel tõusul korduvalt ning lõpuks, kui poolteist tundi oli täis tiksunud, tekkis hasart, et teeme kogu 2 tundi ja 15 minutit ära! Enam ei jäta pooleli. Ja ei jätnudki! Läbimärjad me lõpetades polnud, sest joped veel pidasid vett, aga üleüldiselt üsna kassipoja tunne oli küll. Aga tehtud sai ning aastavahetusele võis mõnusa rahuloluga vastu minna!
Uuel aastal uue hooga
Uus aasta saabus uute tegemistega. 2017 on minu aasta! Mõned plaanid on juba välja mõeldud ja isegi algus tehtud, aga see pole veel kõik. Räägitakse, et eesmärkide kirjapanek aitab neid täita ja aitab leida selleks parima tee. Ma nüüd siis nuputan ja püüan sõnastada. Võtan selleks veidi aega, sest püüan vältida lubadusi, mida täita ei suuda. Aga kui ma need annan, siis ma need ka täidan!
