Tarbijate mõjutamine on võimas tööstus – kui ei oleks tarbimist, poleks mõtet ju ka midagi toota ega oleks majanduskasvu, lausub tarbimispsühholoog ja strateegiakonsultant dr Ivar Soone. Tarbimine loob töökohti, tagab maksulaekumisi ja hoogustab raharinglust.

Kõige enam saavad tarbimisest kasu pangad, omanikud jt. Tarbijaid aga sunnitakse tarbima üha enam – kommunikatsiooni, tootearenduse ja kõikvõimalike muude vahendite kaudu. “Kuid igaks juhuks tehakse ka need tooted ise nii, et nad just liiga kaua ei kestaks. Seetõttu peavad tooted vastu enam-vähem just niikaua, kui on nende garantiiaeg või kuni uus mudel välja tuleb. Sest muidu ei koguneks omanikele rikkust juurde,” nendib Soone.

Illusioon, sind vaid loon

Milline ilu/staatus/unistus vaateaknal! Meile jutustatakse vaateakendel sageli lugusid edukate ja ilusate inimeste elust, mis tekitavad tunde, et sama õnnelikuks olemiseks on vaja just neid tooteid. Sulle ei müüda toodet või teenust, vaid unistust.

NB! Kuidas üle olla: Lood sellest, kuidas teatud kaubamärgi kott uksi avab, on osa brändiloojate muinasjuttudest. Tegelikult avab uksi sinu enesekindel naeratus, mille esile manamiseks on ka teisi vahendeid peale mitme kuu säästude kulutamise.

Isutekitajad väravates ja kassas. Kaubakeskused on üles ehitatud nii, et sisenejas võimalikult palju huvi tekitada. Esimeselt korruselt leiame seetõttu ettevõtteid, mis peaksid köitma nii naisi kui ka mehi. See on ka põhjus, miks kohvik, ehtepood, kiirsöögikoht ja kasiino asuvad sageli kõrvuti.

Suurtes kaubamajades on aga kohe sissekäigu juures sageli nn vidinaletid, kus rippuvad keed, kõrvarõngad või kirjud sallid peaksid äratama sinu jahiinstinkti.

Toidupoes on kassade juures kõik lastemagnetid – kirevad, väikesemõõdulised ja mitte väga kallid, et säästlik meel kohe häiret ei annaks. Sobilikud sabas jonniva põnni vaigistamiseks ja viimase hetke emotsiooniostuks.

NB! Kuidas üle olla: Tee ostunimekiri ja pea sellest kinni. Kaubakeskusesse minnes lepi enda ja sõbrannaga/perega kokku, kaua ostlete. Ära jää vaatama asju, mida sul tegelikult vaja pole. Kui tegu on suure keskusega, uuri juba kodus keskuse veebilehelt välja, kus asub sind huvitav pood.

Hinnatrikid

Alla! Sale! Rea! Скидка! Allahindlus on osa müügistrateegiast, mille eesmärk on meelitada inimesed kauplustesse perioodidel, mil neil pole selleks kas huvi (suvi) või raha (pärast aastavahetust).

Suurbritannia tarbimisõpetaja Mark Ellwood räägib raamatus “How to Spot a Bargain”, et nüüdisaja kaupmehed on oma kasumimarginaali arvestanud allahindlushinna sisse, sest 40–45 protsenti nende pakutavast müüakse just alede ajal. Tema soovitab täishinnaga ostmist vältida ja kui see kuidagi ei õnnestu, otsida eri (veebi)poodidest soodsamaid alternatiive.

NB! Kuidas üle olla: Otsi alati paremat hinda! Ettevaatlik tuleb olla poodidega, mis reklaamivad end kui supersoodsaid ostukeskkondi. Ühe mu tuttava vanaisa on viimseni võlutud menukast veebi-supersäästuportaalist ning teda ei kõiguta karvavõrdki, et lapselaps on leidnud seal müüdavat mujalt märksa odavamalt.

Kolm kahe hinnaga! Viis kolme hinnaga! Inglismaa tarbijakaitseagentuur Which hoiatas, et säärased nn superpakkumised järgnevad sageli märkamatule hinnatõstmisele. Nii tekib ka mulje, et ühe “tasuta” toote arvelt säästad sa rohkem. Ka pakub see kauplusele võimalust saada lahti kaubast, mis kipub riiulitele tolmuma jääma.

NB! Kuidas üle olla: Kas oled kindel, et sul on kõiki neid asju vaja? Kaks mõttetut vidinat, mis jäävad kappi koormama, tähendab, et oled ihaldatud asjale hoopis peale maksnud. Kontrolli, kui palju maksavad analoogsed eraldi müügis olevad tooted samas poes.

Kaupluse enda bränd. Üks levinumaid trikke on poekettide omabrändide paigutamine eriti kallite toodete kõrvale ja suuremate siltide kasutamine, veenmaks klienti, et just neid tooteid ostes hoiad raha kokku.

NB! Kuidas üle olla: Võrdle alati kilohindu. Poeketi märgitoode ei taga madalaimat hinda. Ära kiirusta, vaata riiulitel veidi kõrvale või allapoole ja võid leida veel odavama hinnaga toote.

Miljöötrikid

Lõhn. Isuäratavale toidulõhnale suudavad vähesed vastu panna. Või miks muidu on toidupoes saiaahjud? Samasugune turundustrikk on ka kauplustesse köökide ehitamine ning valmistoitude müümine.

Samas on aroomimaailmas oht mööda panna, näiteks lõhnatestrite pihustajad on kõigi ilublogijate hambus. Kuid õrn aroom siiski aitab! USAs asuv Scent Marketing Institute on välja selgitanud, et eriti hästi soodustab ostlemist õrn lavendli- või tsitrusehõng.

Valgus ja muusika. Ka on kauplustes alati eriti mahe valgus, mis arvuti ees istumisest väsinud silmadele vaid pai teeb, ning mängib rahustava mõjuga bossanoova.

Kus asub väljapääs? Kui aga tahad poest lahkuda, pead otsima, kust läheb lift või trepp alumisele korrusele, sest eskalaatorid on paigutatud vastakuti. Ka see on trikk – mida rohkem sa kõnnid enne tasandilt väljumist, seda tõenäolisemalt leiad midagi ostma ahvatlevat.

NB! Kuidas üle olla: Vana hea dieeditajate soovitus: ära mine poodi väsinuna või näljasena. Su meeled on nüristunud ja sa oled ahvatlustele märksa altim. Suureneb tõenäosus, et sa raiskad tülpinud tujus raha millegi mõttetu peale, mida järgmisel hommikul kahetsed.

Peeglike, peeglike. Kaubamajad armastavad peegelseinu. Nende üks ülesanne on näidata sind oma vanades rõivastes viimase peale üles löödud mannekeeni kõrval. Tekib ju tahtmine uuenduskuuriks? Teine peeglilõks peitub proovikabiinides, kus peegel muudab meid kuidagi saledaks ja sihvakaks.

NB! Kuidas üle olla: Kaupmehed kinnitavad pea alati, et nende peeglid trikke ei tee. Sageli polegi viga peeglis, vaid viisis, kuidas see on paigaldatud. Natuke ettepoole kaldus peegel annab salendava efekti. Samamoodi võib mõjuda ka oskuslikult suunatud valgus.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2014. aasta jaanuarinumbris.

Jaga
Kommentaarid