LOE KINDLASTI: naistearst vastab meie küsimustele

Panime kirja kõik günekoloogilised probleemid, millest rohkem teada tahtsime, ning palusime naistearstil ja reproduktiivmeditsiini keskuse juhatajal Kai Haldrel neile vastata. 

Kas ja kui sageli peaks vahetama rasestumisvastaseid tablette?

Kui on leitud sobiv vahend, siis pole põhjust selle kasutamisest loobuda. Igasuguse rasestumisvastase vahendi puhul kehtib reegel, et muutmisele tuleks mõelda siis, kui ilmnevad mingid terviseriskid, mida varem pole olnud. Kui vahend ei sobi ja tekivad ebameeldivad kõrvaltoimed, tuleks naistearstiga nõu pidada ja vajadusel pillid vm välja vahetada. Vahel on tarvis mitu korda katsetada, enne kui sobiv vahend leitakse.

Kas beebipillid muudavad mu emotsionaalseks või depressiivseks?

Pillid, plaaster ja tuperõngas kuuluvad kõik n-ö ühte rühma, mida nimetatakse kombineeritud hormonaalseteks rasestumisvastasteks vahenditeks. “Kombineeritud” tähendab, et ühes vahendis on kaks eri naissuguhormooni. Hormoonid mõjutavad meie ajutegevust väga individuaalselt, lisaks on nende kahe hormooni toime erisuunaline. Seetõttu polegi siin mingit seaduspärasust ega reeglit. Samuti tuleb arvestada, et kõigil nende meetodite kasutajatel väheneb meessuguhormooni tootmine. Vahel on see väga soovitud kõrvalmõju, vahel on see vähenemine liiga suur – võib esineda seksuaaliha nõrgenemist.

Kas libesti, kummist seksimänguasjad jms mõjutavad tupe mikrofloorat?

See oleneb naise individuaalsest tundlikkusest. Ilmselt on rohkem neid naisi, kellel see põhjustab tupekeskkonna häirumist – tupeärritust ja muid vaevusi. Kindlasti sõltub see ka vahelesegamiste sagedusest. Sama loogika kehtib tampoonide puhul – leidub naisi, kellel on pidevate ja korduvate vaevuste ainus põhjus tampoonide kasutamine kogu menstruatsiooni ajal.

Pärast seksi tekib alati tupeseen. Kas ma võin olla abikaasa sperma vastu allergiline ja kas midagi aitaks selle vastu?

Tupe loomulik keskkond on happeline, selle tagavad laktobatsillid ehk piimhappekepikesed. Peale nende asustavad tupe ökosüsteemi seened (pärmseen), hapnikku tarbivad mikroobid, samuti mikroobid, mis eluks hapnikku ei vaja (anaeroobid) jm. Tupe loomulikku mikroorganismide tasakaalu mõjutab suguhormoonide tase, tampoonide kasutamine, seksi korral mehe suguteedes olevad mikroobid jm. Lisaks on tupe limaskesta vooderdavate rakkude omadused eri inimestel erinevad – see on suuresti kaasa sündinud.

Seega võivad paljud tegurid tupe mikroorganismide tasakaalu kõigutada – näiteks on väga tüüpiline, et mõni päev enne menstruatsiooni, kui hormoonisisaldus naise veres muutub, saavad seened ülekaalu, ilmneb sügelustunne ja suurenenud voolus. Vaevused kaovad menstruatsiooni alates. Mehaaniline mõju seksuaalvahekorra käigus võib samuti rolli mängida (limaskestarakkude kaitsvad omadused muutuvad).

Väga tihti pannakse igasuguse tupeärrituse ja suurenenud vooluse korral endale ise diagnoos: tupeseen. Seda ei soovitaks teha. Kui vaevused korduvad ja häirivad, tuleb teha analüüsid mikroobikoosluse hindamiseks ja siis abinõud tarvitusele võtta. Sarnaste murede taga võib olla väga erinevaid põhjusi, mis vajavad täiesti erisugust lähenemist.

Kuidas leevendada premenstruaalse sündroomi (PMS) vaevusi?

Esimene reegel on planeerida oma tegevus menstruatsioonieelseil päevil nii, et PMS võimalikult vähe segaks. Paljudele naistele teevad sel ajal muret meeleolulangus, unevajaduse suurenemine, kõhukinnisus, tursetunne. Tasub tähele panna, mis mõjub leevendavalt – näiteks tugev trenn, ujumine, massaaž, seksimine; kui unevajadus on suurem, siis ei peaks sellega võitlema. Väga äärmuslikel juhtudel kasutatakse ka antidepressante, sageli saab leevendust hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tarvitamisest.

Saan aru, et teatud hulk emaka limaskesta tükke menstruaalveres on normaalne nähtus, mis juhul peaks aga konsulteerima arstiga?

Arstiga peaks konsulteerima siis, kui menstruatsioon kestab enam kui nädala, esinevad menstruatsioonidevahelised veritsused (ka õrnad n-ö määrimised), kui vere hulk suureneb väga palju (nt saab kasutada vaid öösidemeid), on tekkinud seletamatu aneemia jm. Menstruaalvere väljanägemine (värvus, konsistents) võib elu jooksul muutuda, kõige tähtsam on vere hulk ja veritsuse pikkus – kui need muutuvad radikaalselt, siis tuleb pöörduda arsti poole.

Kas on tõsi, et mul võib aastaid olla suguhaigus ilma sümptomiteta ja samal ajal annan nakkust edasi?

Jah, võib küll nii olla. Enamik seksuaalsel teel ülekanduvaid baktereid ei pruugi haigusnähte põhjustada.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta märtsinumbris.