Kas suuseksiga võib saada kõrivähi? Millised ohud veel suuseksiga kaasnevad ja kuidas neid vältida?

Oraalseksiga võivad üle kanduda mitmesugused viirused ja bakterid. Teatud kõrivähiliike on seostatud papilloomiviiruse nakkusega. Mis ei tähenda, et kõigil, kes suuseksi harrastavad, peaks kohe vähirisk suurenema. Papilloomiviirusega tuleb enamiku inimeste organism ise toime ja nakkus kaob, see jääb püsima väga üksikutel juhtudel. Suuseksiga võivad veel levida klamüüdia-, gonorröa- ja süüfilisetekitajad, viirustest herpeseviirus ja kollatõve põhjustavad viirused. Teoreetiliselt võib nii saada ka HIV-nakkuse.

Kas inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu saab end vaktsineerida ka täiskasvanuna?

Saab küll. Kui nakkuse korral on keha viirusest jagu saanud, siis loomulikku immuunsust ei teki ja seetõttu on alati olemas taasnakatumise võimalus.

Kas vastab tõele, et HPV areneb väga aeglaselt? Kas kahe aastaga võib kujuneda emakakaelavähi eelne seisund, kui PAP-testi tulemused on seni olnud korras ega ole näidanud rakumuutusi? Kui usaldusväärne on PAP-test?

Emakakaelavähini viivad rakumuutused tekivad väga vähestel, võrreldes sellega, kui levinud see nakkus on – enamik inimesi nakatub viirusega ühes või teises eluetapis. Nakkuse püsimajäämine sõltub inimese immuunsüsteemist. PAP-test näitabki seda, kas neid rakumuutusi on või pole. Nii nagu iga analüüsi puhul, pole tulemus kunagi sajaprotsendiline – see sõltub sellest, kuidas on õnnestunud rakke analüüsimiseks saada, kas on segavaid tegureid jne. Samas on see test piisavalt usaldusväärne ja tundlik ning kasutusel kogu maailmas.

Kas HPV põhjustab muutusi vaid emakakaelarakkudes või võib see ka muid organeid kahjustada? Näiteks kui emakas eemaldada, siis kas ja kuhu võib viirus edasi levida?

HPV-nakkusega on seostatud ka tupe-, häbeme-, päraku- ja kõrivähki.

Kas on võimalik sama tüüpi HPVsse korduvalt nakatuda?

Jah, kuna viirusega kokku puutudes ei teki selle suhtes immuunsust, nagu näiteks tuulerõugete põdemise järel. Kordusnakatumise eest kaitseb vaktsineerimine.

Millised on levinuimad müüdid või väärtõlgendused, mida arstikabinetis patsientidelt kuuleb?

Muretsetakse nn valgevooluse pärast – ei teata, et viljakas eas naistel on alati mingi vähene lõhnatu voolus, mille iseloom muutub menstruaaltsükli jooksul. Hulk hirme ja müüte on seotud rasestumisvastaste vahenditega. On palju inimesi, kes ei ole kursis, et naise viljakus on seotud vanusega – alates 35. eluaastast ei pruugi rasedus nii kiiresti saabuda kui nooremana, samuti kasvab oht, et rasedus katkeb varases järgus. See on seotud munarakkude omadustega, mis muutuvad vanusega. Samuti ei teata tihti, et vähemalt 20% rasedustest katkeb iseeneslikult varases järgus, see on looduslik valik. Kui varane rasedus kipub katkema, siis seda peatada ei ole võimalik. Aga inimestel on suur usk meditsiini kõikvõimsusesse ja seda teavet käsitletakse tihti kui arsti hoolimatust ega suudeta uskuda, et imeravimit pole olemas.  

Milline on levinuim probleem, millega naistearsti poole pöördutakse? Kas praegu võib rääkida ka mingist nn moehaigusest?

Moehaiguseks on väikeste häbememokkade eemaldamine. Eriti kurb on, kui sellega püütakse lahendada hingehädasid. See trend on levinud arenenud maades alates eelmise sajandi lõpust koos ilukirurgia võidukäiguga. Meedias on loodud kujutelm, et “õige” väljanägemine ja õnnelikum elu on siis, kui täiskasvanud naise suguelundid näevad välja samasugused kui eelpuberteedieas tütarlapsel. Selle kuvandi levitamine tingib ka nende teenuste populaarsuse. Rahulolu-uuringud näitavad, et paljud, kes on sellise radikaalse sammu astunud, on tegelikult rahul. Iseasi, milleks seda kõike vaja on. Miks on kuskilt ette söödetud idee, et peame just sellised välja nägema, kelle rahakotti me sedasi täidame? Küsimus on, millest sõltub rahulolu enese ja seksuaalsuhtega.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta märtsinumbris.

Jaga
Kommentaarid