Rea, lisaks Novembrile mängid peaosi ka alles valmivates filmides Mehetapja. Süütu. Vari ja Skandinaavia vaikus. Kas sulle on öeldud, miks valiti sind?

Ma ei tea. Pole ka küsinud, olen lihtsalt tänulik olnud. Kunagi Rain Tolk intervjueeris mind “OPi” saate jaoks; olime mänginud koos ühes tudengifilmis ja Rain ütleski, et “iga kord on sul filmis nägu tahmane”. Noh, “Novembris” ongi jälle… võib-olla siis on selline nägu, mida on hea tahmaseks teha ja kaamera ette panna?

Teater NO99 lavastuses Tüdruk, kes otsis oma vendi oled etenduse vältel alasti, katteks ainult juuksed ja kõrged kingad.

Põhimõtteliselt on lugu sellest, kuidas inimene kohtub Iluga. Ma ise ei tundnud end puhta ilu kehastusena, kui palja tagumikuga lavale jalutasin. Oli tunne, et võin alasti lavale minna küll kellegi teisena, aga mu enda alastus ei olnud see, mida tahaks mängu panna. Teisalt andis see mingit enesekindlust. See on kõige lihtsam tasand, et olen inimeste ees nii haavatav, sest mul pole millegi taha varjuda.

Mis sind praegu kõige rohkem häirib?

Üsna tihti tuleb nõutus peale, kui uudised lahti teed. Kummaline aeg on praegu. Ühest küljest muutub tõenäosus, et suudame seda planeeti veel kuidagi päästa, justkui reaalsemaks ning teisest küljest kasvab tung kõike ja kõiki, kes siin on, veel kiiremini hävitada. Kuigi ühiskonnana justkui muutume avatumaks ja sallivamaks, siis seda jõulisemalt tõstab kõrval pead mingisugune konservatiivsus ja nulltolerants. Minu meelest on imelik, kuidas keegi võtab endale õiguse avalikult öelda, et “mis mina teen, on cool ja õige, aga mis teie teete, see ei ole”. Usun, et iga inimene teab sisimas väga hästi, kuidas ta elab ja kuidas ta võiks või tahaks elada, ning astub selle sammu, kui hetk õige. Või on asi lihtsalt minus, kes ma igasuguse manitsemise ja näpuga näitamise peale ainult trotsi täis lähen.

Jaga
Kommentaarid