Sain teada, et karnevalil on mitu nägu, et tantsimise asemel leiab aset pigem küünarnukk küünarnuki vastu liikumine ja et kõik üritavad sind häbitult musitada.

Sambakoolide võistlus 

…toimub spetsiaalselt selleks ehitatud sambadroomil neli päeva – ja on see telekast nähtud kuulus üritus, kuhu ema ja paljude teiste arvates olengi sõitnud. Peamises grupis võistleb 12 sambakooli, samal ajal kui 14 A-seeria sambakollektiivi võtavad mõõtu eliiti pääsemise nimel.

Vaatasin üritust osaliselt telekast ning sain ihaldatud pileti esikuusiku defileele. Istekohad olid sambatänava lõpus ning kaugel üleval, mis aga ei seganud meeleolu nautimist, kaasalaulmist ja kohaliku publiku jälgimist. Kes soovib igat kostüümidetaili, tantsijate naeratusi ja kaunistatud autosid lähemalt jälgida, sel tasub endale siiski parem istekoht muretseda. Peab olema valmis ka selleks, et sambakoolide hümne lauldakse vahetpidamata (hea võimalus sõnad pähe õppida) ja vahepeal on rohkem ootamist kui tõmmude sambakuningannade imetlemist.

Tänavatel toimuv karneval (blocos da rua)

…toimub eesmärgiga sõprade-pereliikmetega kokku saada, hästi aega veeta, laulda-tantsida, rutiinist eemale saada. Sellel aastal oli registreeritud üle 400 tänavaparaadi, seega võiski valima jääda. Rahvamass koguneb ettenähtud ajaks teatud punkti (arvake ära, kas kellaaegadest peetakse kinni või mitte), kus korraldajate auto ja pillimehed alustavad aeglast liikumist ning kõik soovijad tulevad kaasa. Hästi värvikirev ja meeleolukas sündmus, kostüüme leidub alates inglikestest jalõpetades helesinise WiFi logoga.

Mina võtsin väga rahulikult, järgides cariocadest sõprade soovitusi ja Lonely Planetist leitud infot ning vahel liitudes mõne rongkäiguga spontaanselt. Üks mu lemmikutest oli laste karneval, mis toimus mu ööbimiskoha läheduses asuval Largo do Machado platsil. Nii palju emotsioone pisikestest tantsijatest ja klounideks riietatud orkestrist! 

Karneval tänavatel vol. 2 

Siin on eesmärk sama, mis ülalpool eelmises punktis, kuid koos suurtes kogudes alkoholi tarbimisega, millest tuleneb vastav meeleolustik ja kära. 

Minule meenutas mõni paraad meie jaanipäeva-aegset hullust, kui kõik saavad enda välja elamiseks justkui rohelise tule ja noorem seltskond ennast tagasi ei hoia. Aga jah, mis viga on päevad läbi sõpradega pidu nautida... Tublid koristajad viivad su prügi ka veel ära, et hommikuks säraks tänav nagu uus.

Lõppude lõpuks leiab igaüks endale sobiva väljundi, kuidas karnevaliaega veeta, et pärast meenutada seda vaid ülivõrdes. Sest halli värvi siin maal ei tunta.

Näpunäiteid

  • Planeerige sambadroomi külastamist, et saada osa sambakoolide võistlusest. Arvestama peab pika ajaga, sest iga esinemine võtab umbes tunni, mille vahel on pausid, ning üritus võib lõppeda kell 5 hommikul. Paratamatult tekib nälg ja janu, seega tasub võtta kaasa näksimist ja jooki (nagu kohalikud piknikukorvidega teevad), kuigi ka kohapeal saab midagi kosutavat osta. Mõistlik on veidi eeltööd teha, et tutvuda sambakoolide valitud teemadega, mille ümber kogu esinemine on üles ehitatud. 
  • Osaledes tänavaparaadidel, panustage kostüümide ettevalmistamisele. Nii tunnete ennast palju paremini ja naudite karnevali sajaga! Ja tunne, et saad olla keegi teine, kanda hullumeelseid riideid (mis olgu või ülipaljastavad), on vägagi vabastav! Kus veel saab ennast sädeluse ja ühekordsete tätoveeringutega ehtida, kui mitte karnevalil! Kui pole tahtmist kodus kostüüme ette valmistada, saab kohapealt otsa kõikvõimalikke maske, sulgesid, politseinikumütse, inglitiivakesi jne.
  • Väga oluline fakt: karneval on eeskätt brasiillaste enda pidu! Keegi ei pea seda turistile unustamatuks, värviliseks, mugavaks jms tegema. Vestlesin karnevali teisel päeval kahe Austraalia meesterahvastega, kes olid häiritud faktist, et keegi inglise keelt ei räägi (üleüldse mitte keegi ei sotsialiseeru nendega), brasiillased olevat ebasõbralikud ja muu taoline hädaldamine. Annan endale aru, et iga inimese kogemus on ainulaadne, aga mainin siinkohal, et mehed olid meie vestluse ajal riietatud täitsa tavalistesse igavatesse T-särkidesse-šortidesse, üritades ise aru saada, mis on selle ülespuhutud karnevali eesmärk ja miks neil pole nii lõbus, nagu nad ette mõtlesid.
  • Igavene, tuhandetes kirjutistes mainitav soovitus: õppige kasvõi paar lauset kohalikus keeles selgeks! Ei, ma ei usu vabandustesse nagu „mul pole keelevaistu“ – sul pole lihtsalt motivatsiooni. Kõik me oleme pidanud koolis luuletusi pähe õppima (paljud vene keele tunnis ka Peterburi vaatamisväärtusi tutvustavaid tekste), mida ületamatut on paaris portugalikeelses lauses?! 
  • Ei saa üle ega ümber turvalisuse teemast. Kui kavatsed kõik enda tšakrad avada ja ringi uidata, kaasas õlu või muud alkohoolsed joogid, soovitan mobiiltelefoni hotelli jätta. Kindlasti tekib isu pilte teha, aga siis peab hoolikalt läbi mõtlema, kas jõuad kogu päeva jooksul valvel olla. Minuga õnneks ei juhtunud midagi kuritegelikku ega ebameeldivat, kandsin kaasas vaid veidi sularaha, et vett osta, ja paaril korral ka mobiiltelefoni, mille toppisin lühikeste pükste kitsasesse taskusse.


Järgmise karnevalini!

Jaga
Kommentaarid