Enamik sõprussuhteid areneb nii loomulikult, et nende algust on raske hoomata. Mõnikord aga tekib teadlik soov tutvuda uue inimesega või olemasolevate kaaslastega paremaks sõbraks saada. Et sind selles aidata, töötasime läbi hulga uurimusi ja otsisime teaduslikult tõestatud viise, kuidas teistele mõjuda.

1. Jäljenda teisi

Kui teise inimese käitumist märkamatult matkid, nimetatakse seda peegeldamiseks – kellegagi rääkides jäljendad tema kehakeelt, žeste, näoilmeid.

New Yorgi ülikooli teadlased uurisid nn kameeleoniefekti – inimesed matkivad alateadlikult üksteise käitumist ja see hõlbustab sümpaatia tekkimist. 78 meest ja naist pandi paaris ülesannet lahendama, üks paariline töötas tegelikult aga teadlaste heaks, matkides kaaslast. Ülesande lõpus palusid teadlased katsealustel hinnata, mil määral nende partner neile meeldib. Nagu eeldati, meeldisid katsealustele rohkem partnerid, kes olid nende käitumist jäljendanud.

2. Veeda nende läheduses rohkem aega

Inimestele meeldib kõik, mis on neile tavalisest tuttavam.

Pittsburghi ülikooli teadlaste katse raames käisid neli naist psühholoogialoengus. Iga naine ilmus kohale erineva arvu kordi. Kui teadlased näitasid meestudengitele nende nelja naise pilte, tundsid mehed tõmmet rohkem kohal viibinud naiste poole – kuigi üliõpilased ei olnud neist kellegagi suhelnud.

3. Räägi inimestest head

Inimesed seostavad omadussõnu, mida kasutad teiste kirjeldamiseks, sinu isiksusega. Seda nähtust nimetatakse spontaanseks iseloomujoonte ülekandumiseks.

“Õnneprojekti” ja teiste raamatute autori Gretchen Rubini sõnul mõjutab kõik, mida teiste kohta ütled, seda, kuidas teised sind näevad. Kui iseloomustad kedagi siira ja lahkena, seostavad teised sindki nende omadustega. Vastupidine on samuti tõsi: kui pidevalt teisi kritiseerid, hakkavad su kaaslased ka sind negatiivsete iseloomujoontega seostama.

4. Ole heas tujus

Inimesi mõjutavad teiste tujud vägagi tugevalt. Me võime alateadlikult tunda samu emotsioone mis meid ümbritsevad inimesed. Kui tahad, et teised sinu ümber oleksid õnnelikud, püüa välja saata positiivseid emotsioone.

5. Saa nende sõpradega sõbraks

Sotsiaalsed võrgustikud näitavad ilmekalt, millised on triaadilised suhted. See tähendab, et kahe inimese omavaheline lähedus on tõenäolisem, kui neil on kolmas ühine sõber.

Selle näitlikustamiseks loodi Briti Columbia ülikoolis programm, mis lisab suvalisi inimesi Facebookis sõbraks. Sõbrakutse võeti seda tõenäolisemalt vastu, mida suurem oli ühiste sõprade arv.

6. Ära tee liiga palju komplimente

Sinu positiivsetel kommentaaridel on suurem mõju, kui jagad neid vaid aeg-ajalt.

Minnesota ülikooli teadlased panid naistudengid paaris ülesannet lahendama ja lasid neil siis “pealt kuulata”, kui partnerid neid kirjeldasid (tegelikult öeldi viimastele ette, mida rääkida). Ühe stsenaariumi järgi olid kõik kommentaarid positiivsed, teise järgi kõik negatiivsed, kolmandas muutusid kommentaarid positiivsetest negatiivseteks ning neljandas negatiivsetest positiivseteks.

Tuli välja, et katsealustele meeldis nende kaaslane kõige rohkem siis, kui tema kommentaarid muutusid positiivsetest negatiivseteks – ehk inimestele meeldib tunda, et nad on su osaliselt enda poolele võitnud. Seega: kuigi see tundub ebaloomulik, püüa oma sõpradele vähem komplimente teha.

7. Ole nii soe kui ka suutlik

Usutakse, et inimesed hindavad teisi nende soojuse ja võimekuse järgi.

Kui suudad end kujutada sooja inimesena, tunnevad teised, et võivad sind usaldada. Kui paistad suutlik (näiteks oled haritud või jõukas), austatakse sind enam. Eriti oluline on näidata esmalt soojust ja seejärel suutlikkust just ärikeskkonnas.

8. Paljasta aeg-ajalt oma vigu

Sa meeldid inimestele rohkem, kui teed vigu – aga ainult siis, kui kõrvalseisjad usuvad, et enamasti oled sa siiski pädev. Tõdemus, et sa pole täiuslik, muudab sind ümbritsevate inimeste jaoks haavatavamaks ja neil on lihtsam sinuga samastuda.

Selle tendentsi avastas teadlane Elliot Aronson, kes lasi tudengitel kuulata lindistusi ülesandeid lahendavatest inimestest. Inimesed, kes lahendasid ülesanded edukalt, kuid ajasid lõpus kohvi maha, meeldisid üliõpilastele rohkem kui need, kes olid edukad, kuid ei ajanud kohvi maha, või need, kes polnud edukad ja ajasid ka kohvitassi ümber.

9. Rõhuta ühiseid väärtusi

Inimestele meeldivad endasarnased. Eksperimendis uuriti katsealuste suhtumist vastuolulistesse teemadesse, nagu seks ja poliitika, ning pandi nad seejärel koos ühte hoonesse elama. Katses osalenutele meeldisid nende majakaaslased rohkem siis, kui neil olid sarnased vaated. Kui loodad kellegagi sõbraks saada, püüa leida ühine teema ja tõsta seda esile.

10. Puuduta juhuslikult

Seda nimetatakse alateadlikuks puudutamiseks – kui riivad teist inimest nii põgusalt, et ta vaevalt märkab. Näiteks seljale patsutamine või käsivarre puudutamine võib sinu suhtes sooje tundeid tekitada.

Ühes eksperimendis püüdsid noored mehed tänaval mööduvate naistega juttu teha. Neid saatis kaks korda suurem edu, kui nad vestlust algatades õrnalt naise käsivart puudutasid. Teises katses, mis uuris inimeste käitumist restoranis, riivasid mõned ettekandjad vahetusraha tagasi andes kergelt kliendi kätt või õlga. Sel moel käitunud teenisid märksa rohkem jootraha kui ettekandjad, kes ei puudutanud oma kliente.

11. Naerata

Ühes katses vaatasid naisüliõpilased naisterahva fotosid neljas poosis: naeratus ja avatud kehahoiak, naeratus ja suletud kehahoiak, tõsine ilme ja avatud kehahoiak ning tõsine ilme ja suletud kehahoiak. Tulemused näitasid, et fotol olev naine meeldis teistele kõige rohkem, kui ta naeratas, olenemata kehahoiakust. Teine katse kinnitas, et naeratamine esmakordsel kohtumisel aitab kaasa, et uus tuttav sind hiljem mäletaks.

12. Näe teist inimest nii, nagu ta tahab end näidata

Inimesed soovivad, et neid võetaks sellistena, nagu nad ise usuvad end olevat. Otsime kinnitusi oma vaadetele, nii positiivsetele kui ka negatiivsetele.

Ühes uurimuses selgus, et endasse positiivselt suhtuvad katsealused eelistavad inimesi, kes neist hästi arvavad, endasse negatiivselt suhtuvad aga kriitilisi. Põhjus võib peituda selles, et inimestele meeldib suhelda nendega, kes annavad neile tagasisidet, mis toetab nende identiteeti. Teised uurimused viitavad, et kui teiste arvamus meist sarnaneb meie enda omaga, siis tunneme, et meid mõistetakse – see on läheduse oluline osa.

13. Reeda mõni saladus

Enese paljastamine võib olla üks parimaid tehnikaid suhte ülesehitamiseks. Ühes katses anti paaridesse jaotatud üliõpilastele 45 minutit teineteisega tutvumiseks. Osale paaridele anti ette järjest isiklikumaks muutuvad küsimused, näiteks “Mis tundeid tekitab sinus suhe oma emaga?”. Teised paarid küsisid pealiskaudsemaid küsimusi, nagu “Milline on su lemmikpuhkus?”. Katse lõpus tundsid need õpilased, kes olid teineteiselt küsinud üha isiklikumaid küsimusi, oma partneriga palju suuremat lähedust kui need, kes vestlesid pealiskaudsematel teemadel.

14. Eelda inimestest head

Inimesed kohtlevad teisi vastavalt oma ootustele nende suhtes – ning inimesed käituvadki ootuspäraselt.

Harvard Magazine’i artiklis ütleb sotsiaalpsühholoog Amy Cuddy: “Kui arvad, et keegi on mölakas, suhtled temaga viisil, mis panebki ta mölakana käituma.” Kui eeldad aga, et keegi on sinu suhtes sõbralik, ongi tõenäolisem, et ta käitub sinuga sõbralikult.

15. Anna mõista, et nad meeldivad sulle

Psühholoogid tunnevad vastastikuse meeldimise efekti – kui meile näib, et meeldime kellelegi, hakkab ta meeldima ka meile.

Ühes uuringus öeldi katsealustele, et teatud inimestele vestlusringis on nad ilmselt sümpaatsed (valik oli tegelikult juhuslik). Pärast vestlust andsid osalejad mõista, et neile meeldisid enim need inimesed, kellele nemad väidetavalt meeldisid.

16. Ilmuta huumorimeelt

Olenemata sellest, kas mõeldakse ideaalsest sõbrast või romantilisest partnerist, on huumorimeel väga oluline.

Huumorimeele puudumine, eriti tööl, võib halvasti mõjuda. Ühes 140 töötaja seas tehtud küsitluses selgus, et ebapopulaarsemad olid inimesed, kes väärtustasid väga hoolivust, õiglust ja teisi moraalseid omadusi. Uurijad seletasid seda nii, et kõrge moraaliga inimesi peavad kolleegid vähem humoorikaks.

17. Lase inimestel endast rääkida

Endast rääkimine võib olla sama rahuldustpakkuv nagu toit, raha ja seks.

Ühes uuringus lasid teadlased tomograafi paigutatud katsealustel vastata küsimustele enda või teiste kohta. Neil paluti kaasa võtta sõber või pereliige, kes istus masinast eemal. Mõnel puhul öeldi katsealusele, et tema vastused edastatakse sõbrale või sugulasele, mõnel puhul aga, et vastuseid ei kuule keegi.

Tulemused näitasid, et ajuosad, mida seostatakse motivatsiooni ja premeerimisega, olid aktiivseimad, kui osalejad jagasid infot avalikult – aga need olid aktiivsed ka siis, kui katsealused rääkisid iseendast uskudes, et keegi ei kuula. Ühesõnaga: kui sa ei laterda endast ja lased hoopis teisel oma elust rääkida, jääb suhtlusest sinuga positiivne mälestus.

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta juulinumbris.

Jaga
Kommentaarid