Tööturg muutub pöörase kiirusega. Aina rohkem räägitakse projektipõhisusest, mitte tööajast. Tööle ei minda, vaid töö tuleb igale poole kaasa. Matemaatikaõpetajal on mitu osaühingut. Ettevõtted peavad ühel ajal koosolekuid Shanghais, Luxembourgis ja Tallinnas. Advokaat küpsetab õhtuti tassikooke ja annab nädalavahetusel joogatunde ning hinnatud tippspetsialist sõidab vabatahtlikuna Ghanasse füüsikat õpetama. Milline on töökeskkond, mis motiveerib, toetab ja teeb tänapäeva naise õnnelikuks?

Paindlikkust, palun!

Ajakirjanik Kristina Traks (40) jagab end osalise koormusega palgatöö ja oma ettevõtte vahel. “On tore, kui kuskilt tuleb kindel sissetulek, kuid käia üheksast viieni tööl ja rohkem mitte midagi teha oleks kohutavalt igav,” tunnistab Kristina. Oma töid hakkas naine ise korraldama siis, kui sündisid lapsed. “Nii saan ma osaleda oma laste üritustel ja nende jaoks olemas olla,” sõnab ta.

Kristina on ära öelnud mitmest tööpakkumisest, mille puhul on eeldatud, et ta oleks kindlal ajal kindlas kohas laua taga. “Mul on näiteks vabadus sõita reede hommikul linnast ära.” Suvel kolib ta üldse kolmeks kuuks maale.

Üle poole Eesti inimestest soovib töötada püsival töökohal, kus nad võiksid ise valida oma töö tegemise aega ja kohta, selgus hiljutisest GoWorkaBiti küsitlusest. 55% vastajatest oli nõus loobuma ka 10% palgatõusust paindliku tööaja kasuks ning kõigest 16% soovis tulevikus töötada etteantud ajal ja kohas.

Jaga
Kommentaarid