REISILUGU: Šveitsi šokolaadijõed ja suusamäed

Kõik sõbrad, kes Šveitsis käinud olid, vandusid kui ühest suust, et tegu on kõige ilusama riigiga planeedil Maa. Juba lennujaamast minema sõites tundsin end kui Milka šokolaadireklaamis.

Asjaolu, et Šveitsis on kolm riigikeelt, ei tähenda, et inimesed neid läbisegi räägiksid. Riik on jaotatud kolmeks: prantsus-, itaalia- ja saksakeelseks – iga piirkond läheb sujuvalt üle ka vastavaks maaks. Näiteks Põhja-Itaalia Alpid on kusagilt alates Lõuna-Šveitsi Alpid ning Genfist Pariisi lennates tegu on riigisisese lennuga, olgugi et siirdud Šveitsist Prantsusmaale. Kaks kolmandikku riigist on siiski saksakeelne, prantsuse keelt räägib viiendik ja itaalia keelt vaid kümnendik elanikkonnast. Ka toiduvalik kattub suuresti keelealadega, juustu aga valmistatakse üle 400 eri sordi (Gruyère, Tête de Moine, Raclette, Sbrinz, Tilsiter, Vacherin, Fribourgeois, Appenzeller...). Muide, Šveitsi üks paremini hoitud saladusi on nende veinid – ringi sõites näed metsikult palju viinamarjaistandusi ja teist sama palju korrapäraseid õunaaedu siidri tarbeks. Kui oled veinihuviline, tasub proovida selliseid sorte nagu Fendant, Chasselas, Dôle, Salvagnini, Gamay ja Blauburgunder.

Rahvastik on hea tervise juures, suuresti ka seetõttu, et imeline õu meelitab pidevalt välja. Vali rattasõit, matkamine – märgistatud matkaradu on üle 60 000 kilomeetri –, kalju- ja mägironimine või kõikvõimalikud veespordialad järvedel, alustades purjetamisest ja kajakisõidust kuni veesuusatamise ja sukeldumiseni välja. Kuna kaks kolmandikku Šveitsi maa-alast on alpi- ja alamalpialad, on peale suusatamise ja lumelauatamise populaarsed ka kelgutamine, lumeparvetamine, lumerõngasõit ja räätsamatkad. Kusjuures kopterisõit on mägedes üllatavalt odav ning elu elamuse saad ilmselt kaassõitjana paraplaaniga liueldes. Ka kuumaõhupalli ei pea väga otsima, sest selle atraktsiooniga tegelevaid keskusi on lõputult ning toimub ka õhupallifestival. Maapiirkondades pakuvad paljud võimalust ööbida farmis või suvel suisa küünis õlgedel!

Kui oled harjunud Euroopas reisima, on veidi harjumatu, et Šveitsis on oma raha, mitte euro.

Le cidre et le croissant

Kui tuled lähedalt Lyonist või Dijonist, ei viita riigipiiri ületamisele palju muud kui omapärane arhitektuur (suusamajakesed kohtuvad juugendiga), punased valge ristiga riigilipud ja rohkelt järvi.

Genfis asub ÜRO Euroopa peakorter ning tegu on kalli, ent vaikse linnaga. Kõige odavam hotell maksab 170 eurot öö ja isegi airbnb.com ei paku midagi väga soodsat. Kui oled reisil üksi, võid kaaluda, kas mitte korteri asemel Airbnb-st hoopis tuba üürida – nii kohtud kohalikega ja näed nende elu seestpoolt. Loe alati hoolega arvustusi!

Mõnus on Genfis aga see, et ühistranspordipaadid viivad linnas risti-rästi üle vee ning rongijaamast saad sõita ümberistumisega peaaegu kõikjale Euroopas. Suur kunsti- ja ajaloomuuseum on tasuta ning seal tasub kindlasti uurida Félix Vallottoni ja Ferdinand Hodleri töid – hea viis uue maaga tutvuda ongi tema kunsti, kirjanduse ja muusika kaudu.

Suisse Romande’is ringi sõites köidab pilku hiiglaslik Genfi järv ehk Lac Leman, mis paistab kõikjalt kätte justkui meri. Kuna Šveits on konfliktides ja sõdades neutraalseks jäänud, on eri ajastute arhitektuuri säilinud pommidest puutumatuna rohkem kui mujal.

Samasse kanti jääb palju kauneid kohti, nagu Lausanne, veiniküla Saint-Saphorin, džässifestivalide poolest kuulus Montreux (mida armastasid ka Tolstoi ja Byron, Stravinski ja Freddy Mercury), Vevey kuurort Šveitsi Rivieras (mida käisid nautimas ka Hemingway ja Oskar Kokoschka), Chilloni loss ajalooarmastajatele, kakskeelne Fribourg ja Neuchâtel (mille vanalinna kirjeldades ütles Dumas, et see on tehtud võist – sellise mulje jätab kollane liivakivi).

Mul oli kujutlus Šveitsist kui hästi tõsisest ja konkreetsest keskkonnast, mäed ja vanalinnad, – seega üllatasid mind järveäärsed kuurordid, mis tänu kuumale ilmale mõjusid kui troopika.

Kui tahad teha midagi erilist, külasta Chaplin’s Worldi Corsier-sur-Veveys. Charlie Chaplin on tähtis nähtus filmiajaloos, tema karjäär kestis üle 75 aasta ning viimased 24 aastat oli ta koduks Manoir de Ban, kus nüüd paikneb ülimalt huvitav vastavatud majamuuseum ja avastuskeskus. Lisaks rohketele üllatustele ja tegevustele on seal palju lahedaid vahakujusid, millega pilte klõpsida – alates Michael Jacksonist kuni keelt näitava Einsteinini välja.

Mille pärast Šveits aga eriti kuulus on? Eks ikka kellade! Sealt on pärit Omega, Patek Philippe, Tissot, Rolex, Jaeger-LeCoultre, IWC, Breitling, Audemars Piguet, Zenith, Vacheron Constantin, Hublot ja enamik teisi maailma tippkelli. Seetõttu tasuks võimalusel ka kellatööstusega tutvuda. Nägin TAG Heueris, millest tuleneb kella hind – valgetes kitlites mehed ja naised paigaldavad suurendusklaasi või isegi mikroskoobi all uskumatult pisikesi osi – ja kui palju detaile ühe kella sisse läheb! TAG Heuer, kes on tuntud sportimiskindlate kellade poolest, testib iga mudelit muljetavaldavas piinatoas, kus kella raputatakse, lüüakse, väänatakse, külmutatakse, uputatakse ja nii edasi. Pärast seda on minul küll tohutu respekt tippkellanduse vastu.

Il vino e la pasta

Kesk-Šveitsis paikneb vahemerelise olekuga itaaliakeelne kanton Ticino. Öeldakse, et seal on elustiil märgatavamalt vabam kui mujal Šveitsis. Vapustavaid vaateid pakkuva Lugano järve ääres, mis asub Alpide vahel (sinna saab köisraudteega), on palju ilusaid kohti, nagu Lugano, Melide, Morcote, Gandria. Oledki täitsa nagu Itaalias: linnades on palju palazzosid ja piazzasid, villasid ja kirikuid. Ja muidugi kunstimuuseumid ja laupäevased turud väljakutel. Locarno mõjub eriti lõunamaiselt oma datlipalmide ja granaatõunapuudega – päikeseline järveäärne promenaad tundub kui Itaalia Riviera. Locarnos toimub suvel rahvusvaheline filmifestival, tegutsevad välikinod.

Lago Maggiore järvest suurem osa jääb Itaaliasse, seega on võimalik üle vee sealsetesse kuurortidesse sõuda. Šveitsi pool asuvad veel Ronco, Ascona, Isole di Brissago, Magadino ja maalilised orud. Kui tahad erilist arhitektuurielamust saada, vaata 1990. aastatel Mogno külla ehitatud valgest marmorist ja hallist graniidist kirikut Chiesa di San Giovanni Battista. Bellinzonas on aga UNESCO maailmapärandi lossid Castelgrande, Montebello ja Sasso Corbaro.

Das Bier und die Wurst

Baselis on rohkem kui 30 muuseumi, enam kui 6000 nukumajaga muuseum ja maailma suurim moodsa kunsti festival Art Basel. Mis aga külastajale unustamatu mulje jätab, on Reini jõel hulpimine: inimesed kasutavad edasiliikumiseks jõevett, aga mitte veesõidukiga... Näiteks võtab ülikonnas mees tipptunnil jõe ääres kingad ja riided ära, keerab need veekindlasse kotti – ja liigub siis jõevoolus kodu poole.

Šveitsi pealinn Bern on saanud nime karu järgi – karupargis ongi päris karud, ja nii juba 1513. aastast! Kuumaveeallikate ja nende juurde rajatud spaade poolest on tuntud näiteks Bad Ragaz, Lenk, Leukerbad, Sankt Moritz. Rikkaimad linnad Zürich ja Zug on aga nii laitmatult korras, et suisa igav võib hakata. Muusikafestivali poolest kuulsas Luzerni vanalinnas on eri sajandite parimad arhitektuurinäited (romaani, gooti, renessansi, baroki jm). Sankt Galleni linna ajalugu ulatub 612. aastasse, seetõttu näeb seal palju vahvärkmaju. Kaunis Winterthuris tuleks vaadata Oskar Reinharti kunstikogusid, ühtlasi peetakse linna fotomuuseumi üheks Euroopa parimaks. Suusakuurort Engelberg asub aga nii kõrgel, et seal saab isegi suvel suusatada.

Kui lähed pisikesse Šveitsi, külastad justkui kolme maad korraga. Vahet ei ole, kas sul on spordi-, kultuuri-, ajaloo- või mõni muu pisik, üsna kindel on, et leiad Šveitsist suurepärast meelelahutust ja rohkelt elamusi!

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta septembrinumbris.