Vitamiinide ABC: mis kasu neist siis ikkagi on?
Vitamiinid ja mineraalained on organismi normaalseks tööks vajalikud mikrotoitained. Ehk siis asendamatu kilp, mis kaitseb meid tervisehädade ja keskkonnategurite (alkohol, tubakas, ühekülgne toit, tolm, kohv) kahjuliku mõju eest.
Vitamiinid jagunevad kahte rühma.
- Rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E- ja K-vitamiin). Kuna rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad rasvkoes, on kehal neid tavaliselt varuks ning seetõttu on võimalik ka üledoseerimine.
- Vesilahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid), mis eriti ei ladestu ning mille kasutamata varu väljub uriiniga. Erandiks on siin B12-vitamiin, mille varu on organismis 1–2 aastaks. Nende puhul esineb rohkem puudust kui üledoseerimist.
Paljud vitamiinid on antioksüdandid (A-, C-, E-, Q-vitamiin), aeglustades vananemist, tugevdades immuunsüsteemi ning aidates võidelda allergiatega.
Kauni naha jaoks on vajalikud A-, C-, E-, B6- ja Q-vitamiin. Hea jume annavad karoteenid, mida sisaldavad näiteks gojimarjad, porgand ja spinat.
Naised, kes soovivad rasestuda, peaksid jälgima, et menüüs oleks piisavalt foolhapet sisaldavaid toiduaineid: spinatit, lehtpeeti, täisteri, kaunvilju jpm.
Loe lisa Tervise Arengu Instituudi infoküljelt toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid.
Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta juuninumbris.