Oh, neid on palju! Näiteks New Yorgis otsisime kord üht indiaani poodi ja sattusime sellisesse mustade linnaossa, kus taksod ei sõida ja politsei ei käi.

Roomas olles seiklesime rongidega linnast välja ja sõitsime laevaga Positanosse. Aeg oli juba hiline, otsustasime sinna öömajale jääda ja ronisime kohta, mille rõdult avanev vaade oli nii uhke, et seda oli võimatu pildile jäädvustada. Ega mäed ole mulle võõrad – olen ju ikkagi Õismäel elanud –, kuid see oli vapustav! Äge on see tunne, kui sa usaldad elu!

Olen ka palju mõelnud, kui erineva mulje võid sa saada samas paigas kõigest mõnetunnise vahega.

Kunagi käisime Gibraltaril, kus ahv ründas pildistamise ajal mu tütart. Tegime, et sealt minema saime! Järgmisel hommikul oli mul valida, kas konutada üksi või minna... Gibraltarile! Jälle see loll Gibraltar! Ometi läksin seltskonnaga kaasa ja see oli 100% täiesti teistsugune, tõeliselt vinge elamus.

Mis on unelmate reisisiht?

Pidevalt unistan, kuhu järgmisena minna. See paneb kohe silma särama ja unistamine on ju täitsa tasuta! Nimekirja eesotsas on mul Jaapan, Mauritius, Vietnam, Laos, Sri Lanka ja Argentina. Oh, kuidas ma tahaksin olla kusagil pikemalt, kuu või kaks.

Reisitarkus nr 1?

Muidugi mine!

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2016. aasta juulinumbris.

Jaga
Kommentaarid