STIG RÄSTA KOLUMN: mulle on alati meeldinud sügis, sest siis hakkavad pihta uued asjad

Sügis on mõnus aeg, kui sa märkad selles õigeid asju. Mitte et tuleb jälle tööle või kooli minna, vaid et sul on võimalus jälle midagi uut alustada.

Aastaaegade vaheldumine on minu jaoks meeldiv, sest mõte, et kogu aeg kestaks suvi, tekitaks minus hirmu. Keegi ei viitsiks tööd teha ja kõik oleks pidevalt kusagil maal. Sügis on hoopis teine asi – loodus muutub väga ilusaks, meenutades mulle elutarkust ja kogemust. Justkui oleks loodus täiskasvanuks saanud ja naudiks oma küpsuse vilju. Mulle on alati meeldinud sügis sellepärast, et siis hakkavad pihta uued asjad. Kuigi keskkooliaeg ei olnud kaugeltki mu lemmik, meeldis mulle sügisel ikkagi kooli minna ja uute asjadega tegelema hakata.

Sügisega seoses tekitab hea tunde mõte sellest, kuidas jooksed läbi niiske ja tuulise pargi, lehed vastu tuhisemas, mõne hubase kohviku poole. Astud sisse, raputad vihmavarju kuivama ja libistad pilgu üle ruumi, et märgata, kas sõber on kohal. Näed, et ta on sulle juba tee või kohvi tellinud ja nüüd viipab sõbralikult. Istud maha, võtad kuuma tassi külmunud näppude vahele ja ootad, kuni üles soojened. See meenutab mulle sügist (kuigi seda eelnevat stseeni mul kunagi ei juhtu). Aga ka ainult mõte, et see võib juhtuda, teeb mulle sügise meeldivaks.

Sügisel hakkab päike madalamalt käima ja väljas meenutab ümbritsev pigem mõnda vanaaegset Hollandi maali. Kanalite rohkuse tõttu on seal õhuniiskus sootuks teine ja päikesevalgus paneb kogu õhu sillerdama. Sügiseti juhtub see ka meil. Kui vihma sajab, maa on niiske ja ühtäkki selgineb, hakkab kõik ümberringi särama. Päike näitab ennast parajalt madalalt ja valgus on täiesti teistmoodi.

Siis algab veel õunaaeg. Mäletate küll, kui koolikotid olid palju raskemad, sest kaksteist ubinat olid raamatute vahele paigutatud ja kui koti esimeses tunnis lahti tegid, lõi sealt mõnusalt haput lõhna ninna – pahh. Pinginaaber vaatas küsivalt, ninasõõrmed laiali: “Antoonovkad?”. “Klaar!” vastasid ja istusid kavalalt maha.