STIG RÄSTA KOLUMN: kuidas vältida talvemasendust

Sügis- või talvemasendus on tõsine asi. Aga kui sul on korralik plaan, elad selle üle nagu niuhti!

SAD ehk seasonal affective disorder on teaduslikult tõestatud fakt – aastaaegade vaheldumine võib kaasa tuua nii tuju- kui ka lausa isulanguse. Tegevused on nullitud, kuna jõudu ei ole ja tahtmist veel vähem. Meil siin põhjamaal hakkab puudust olema valgusest. Mina suhtun sellesse mõnusa tundega ja võtan aasta­aegade vahetumised vastu pigem hea meelega. Nagu igale tõusule järgneb langus, nii on ka vastupidi. Ehk – kui on sigarõve ilm ja vihm peksab vastu nägu, siis on, mida oodata. Norrakatel on hea sõna koselig, mis tähendab totaalset hubasust. Villane sokk ja kakao on need, mida suvel ei kasuta, aga talvel kuluvad ära küll.

Neid asju on palju, mis talve meil koseliks teevad. Saun, suusa­tamine, telekas, peod, jõulud, vastlad, glögi – mida iganes. Suvel vitsutab põhjamaa inimene liha ja tegelikult valmistub niiviisi talveks, et siis säilitatud rasvast elada ja telekat vaadata. Sügisel hakkavad ju jälle peale igasugused mõnusad saated: näosaade ja loodetavasti see väikeste hiiglaste saade, kus väike Oliver kõigile nalja teeb. Ma söön oma mütsi ära, kui ta tänavu külalisesinejana kaasa ei tee. See kõik teeb rõõmsaks.

Aga võtame selle aastakese siis luubi alla. Oktoobris toimuvad valimised. On, mille kallal ilkuda ja nalja teha. Pärast valimisi jälgime, mis toimub – sellega läheb novembri esimese pooleni, mil hakkavad ilmuma igasugused huvitavad raamatud. Elulooraamatud ja eneseabi on selgi aastal popp, ma usun. Raamatupoed hakkavad järjepanu lettidele tooma kaupa, mida aastalõpul maha müüa.