REISILUGU: Autoga Põhja-Itaalias suve pikendamas

Suviti on autoreisimine nii enesestmõistetav, et küllap jõudsid sinagi nii Peipsi äärde kui Sõrve säärde, ehk isegi Salacgrīvasse. Kui tunned, et tahad suve pikendada, siis sobib väike Itaalia road trip koos kallima või sõbrannadega.

Viise maailma avastada on pööraselt palju. Olen minagi kõndinud sadu kilomeetreid jala, seljakott kukil, ning ööbinud hostelinaril, saatjaks kümnete toakaaslaste norin, või peatunud hoopiski kümme ööd järjest ühes ja samas hotellis. Aga pärast Itaalia avastamist autosõidul tundub, et edaspidi ainult nii võikski! Saapamaa põhjaosas ootavad Milano, Como järv, Verona, Veneetsia ja palju teisigi imeilusaid kohti.

Minu jaoks seisnes reisi lumm selles, et võisin unustada kohvrite järeletarimise ja ühissõidukite otsimise vaevad, sõiduplaanide tagaajamise ja muretsemise, kas rongis koha leian. Lisaks muule rahustas teadmine, et juhul, kui ööseks normaalse hinnaga hotelli leida ei õnnestu, saan magada ka autos. Auto võib tavaliselt rentida juba lennujaamas ning sõiduriista internetis varem välja valida. Muidugi võib juhtuda, et sinu valitud autot enam võtta pole, aga siis saad samaväärse asendusauto.

Kohale jõudes.

Kõigepealt läheb vaja head navigatsioonirakendust. Naviseadet saab rentida ka koos autoga, aga reeglina on see üsna kallis lõbu, parem on tõmmata nutitelefoni mõni offline-rakendus. See tähendab, et sa ei vaja internetti selleks, et rakendus töötaks, sulle mõnusasti teed juhataks ja ekslemisest päästaks.

Minu autoreisimises kogenud sõbrad soovitasid broneerida ööbimiskohti mitte rohkem kui üheks ööks, sest see annab vabaduse: “Võib juhtuda, et mõni paigake tee peal on nii armas, et sa ei taha sealt 100 kilomeetrit edasi suurlinna sõita. Või selgub, et linn, kuhu hotell on kinni pandud, ei meeldi üldse.” Siiski tunnistasid nad, et paaril korral on juhtunud sedagi, et nad on pidanud hotelli otsima kella kaheni öösel, läbides üüratuid vahemaid linnade vahel, ning on lõpuks olnud sunnitud võtma hirmkalli hotellitoa, et teha mõnetunnine uinak.

Praeguseks on tänu netile hotelli leida lihtsamast lihtsam, saad mõne hetkega kodus kõik vajalikud toad välja valida. On olemas ka rakendus Hotel Tonight, mis otsib sinu asukoha järgi üles kõik lähikonna hotellid, kus sel õhtul leidub vaba tuba. Nii säästad end ringisõitmisest, helistamisest ja pikast netis surfamisest. NB! Enne kui reisile asutad, veendu, et sinu mobiililiitumises on lubatud rahvusvaheline data roaming ehk 3G kasutamine välismaal, mis on kulukas, aga võib hädaolukorras vajalikuks osutuda!

Üks hea variant ööbimiseks on paari viimase aastaga ülisuureks ja populaarseks kasvanud kommuun airbnb.com, kus tavalised inimesed üürivad välja oma kortereid. Enamik minu tuttavaid on seda võimalust kasutanud – võid jääda vaid ööks või suisa kuudeks, rentida saad ka terveid maju või ainult üht tuba kellegi juures (mis on reeglina soodsa hinnaga ning kus näed kohalikku elu seestpoolt). Kui reisid seltskonnaga, on mitme voodiga korter igal juhul odavam variant kui võtta mitu hotellituba. Airbnb-majutus tasub ära eriti juhul, kui jääd kauemaks kui üheks ööks, sest koristustasu kuni 30 eurot lisandub rendisummale nii või teisiti.

Bergamo, Milano ja Como järve ümbrus.

Kui lendad Milano külje all asuvasse Bergamosse, tasub viimane kindlasti avastamist – tegu on kauni ajaloolise linnaga, mis sobib ka nädalavahetusreisiks, kuna Tallinnast saab kohale soodsa otselennuga. Milanoski on vaatamisväärset piisavalt: suursugune toomkirik ehk Duomo ning rohkelt muuseume, teatreid, losse ja kuulsaid maale. Magnetiks on ka linna moetänavad.

Põhja-Itaalia võlub kaunite järvedega nagu Garda ja Maggiore. Kuna paljude minu lemmikromaanide tegelased on reisinud Como järve äärde, otsustasin nende jälgedes käia – ja järve ilu tegi mu hingetuks! Selge vesi pilvi puudutavate lumiste tippudega mägede vahel. Järve ümber asub hulk sulneid linnakesi, nende seas Bellagio, kuhu ööbima jäin, sest reisiraamatu sõnul on see itaallaste meelest stiilseim koht, kus nautida la dolce vitat ehk magusat elu. Kogu Como-äärse ööpäeva ahmisin endasse vee ja mägede ilu, selle ürgset puhtust.

Järve äärde jäävad ka Como linn, Moltrasio, Tremezzo, Cernobbio (kus filmiti “Ookeani kahtteist” Brad Pitti ja Julia Robertsiga), Laglio (kus on maja George Clooneyl), Lenno (kus filmiti “Tähesõdade” kuulsat järvevaatega armastusstseeni Natalie Portmaniga, aga ka James Bondi “Casino Royalet”) – jah, siinkandis vallutabki sind tunne, nagu oleksid tegelane uhkes filmis. Üle järve sõidavad risti-rästi väikesed praamid, seega võid säästa end ümber järve sõidust ja ületada veetee laevukesel.

Verona ja Veneetsia.

Verona, kus leiab aset Shakespeare’i “Romeo ja Julia” tegevus, osutus minu lemmikkohaks reisil! Linn paikneb kahel pool jõge, söögikohti on üle mõistuse palju – alates Michelini tärni ja valgete laudlinadega peentest restoranidest kuni moodsate, suisa hipsterlike baarideni välja. Ajaloohuvilistele on vaatamiseks nii Rooma-aegne amfiteater kui Castelvecchio muuseum ja palju muudki.

Isegi kui vee peal hulpiv Veneetsia sinu lemmikuks ei saa, on siiski tegu haruldase paigaga, kus igaüks võiks korra elus ära käia. Ööbimiskohtade arv Veneetsias on piiratud ja seega üldiselt kallim kui mujal, mistõttu võib linna tulla päevaks ja ööbida mujal. Autod jäetakse hiiglaslikesse parklatesse linna küljel, edasi saab mööda vett.

Mis Veneetsias nii erilist on? Teadagi on tänavate asemel kanalid, kus saad liikuda paatidega, ka ühissõidukiks on laevad. Linnas pole ühtki autot ega mootorratast, sest neile pole lihtsalt teid. Hämmastavad on käigud majade vahel, nii-öelda tänavad, mis kohati on nii kitsad, et mõni laiaõlgsem mees peab neid läbima külg ees! Kui oled ajaloo- ja kultuurihuviline, siis siin, imepisikeses kohas, ei tule avastamisväärsest puudust. Muuseume, losse, ooperit ja muud on talumatul hulgal.

Salajane Asolo.

Otsustasime peatuda Asolos, sest see asus parajal kaugusel Veneetsiast – tasub arvestada sellega, et ühelgi päeval ei peaks liiga pikalt autos viibima. Jõudsime kohale õhtupimeduses ja see oli ainus koht, kus navirakendus justkui natuke “hullu pani”. Tiirutasime ringiratast nagu segased, aga meie hotelli ei paistnud kusagil. Väike rahulik maakoht, üks tänav läbi küla. Lõpuks leidsime kohaliku tüdruku, kes kupatas meie autosse oma umbkeelse vanaema, kes muudkui kärinal naeris ja oma kondise sõrmega teed juhatas. Ja siis juhtus midagi uskumatut. Ta viis meid ümber käänaku, mida me ise üles ei leidnud, ja selle taga oli... oaas! Maailma eest ära peidetud ajalooline künkalinn, millest ka mu Põhja-Itaalia fännidest sõbrad kunagi kuulnud polnud.

Selliste paikade avastamist nimetangi ma autoreisi suurimaks eeliseks. Kui oleksin Itaaliasse tulnud rongi- ja bussireisile, ei oleks ma Asolosse kindasti sattunud. See on koht, kus nautida vaiksel linnaväljakul jäätist ja lugeda raamatut. Siin tundub, et enam eales ei ole sul kuhugi kiiret. Seesuguseid kohti leiad ise ringi sõites ilmselt veelgi!

Ja edasi.

Autoga Itaaliat avastada on saanud paljude eestlaste lemmikpuhkuseviisiks ning valikuid, kuhu minna, on palju. Seda sellepärast, et Itaalia suurlinnu ühendavad kiirteed, kus kihutad segamatult kiirusega 140 km/h järgmisse sihtpunkti – ei mingeid ristmikke, valgusfoore, ummikuid. Seega võid põhjast vabalt suunduda alla Toscanasse, kus asub näiteks Firenze, Kesk-Itaaliasse Rooma või isegi veel kaugemale lõuna poole, Napolisse.

Talvepuhkuse sihtpunktiks võid valida aga Dolomiidid või siis Torino, Bologna, San Marino… Itaalia tervitab sind alati avasüli.

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2014. aasta septembrinumbris.