Maiken Schmidt: imetlen näitlejaid, kellel on lapsed. Kuidas nemad kõike jõuavad?

Maiken Schmidti teekond suurele lavale tähistab võitu oma hirmude üle, meeletut töökust, kannatlikkust ja pühendumist. Aga nüüd on ta ometi kohal.

Esiteks muidugi “Tõe ja õiguse” võtted Võrumaal, lisaks filmitakse Tallinnas uut linateost “Pank” ja Narvas “Mihklit”. Vahepeal kiire põige Karlovy Vary festivalile, kus hiljuti valminud “Keti lõpp” sai esilinastusel sooja vastuvõtu. Nii palju filmidest, nüüd teater. Suvelavastusi oli kaks: “Suveöö unenägu” Linnateatri lavaaugus ja “Meri muigab teitele vasta” Kihnus. Sügishooajast proovid ja etendused Linnateatris. Multifilmide dubleerimine. Reklaamid, intervjuud ja fotosessioonid, näiteks Iris Janvieri järjekordsele kollektsioonile...

Juba poole loetelu peal tunnen, et midagi on vist viltu. Linnateatri läinud hooaja kõige hõivatum, kokku kaheksas etenduses säranud näitlejanna puurib mind närvilise ja häiritud pilguga. Kas ma unustasin midagi? Kuuldemängud? Või muusika­videod? Kas läinud suvel oli neid ka!? Või ei märganud ma “ENSV” uut hooaega? Imeilus noor naine segab vahele ning tema hääl reedab, et faktide parandamise asemel soovib ta hoopis vabandada.

“See ei ole nii! Mul ei ole tegelikult nii palju tööd, kui võib tunduda. Praegu näiteks on üsna rahulik. Mitmed teised näitlejad teevad palju rohkem. Minu jaoks on see tempo täiesti normaalne, see ei käi mul eriti üle jõu. Võib-olla ainult mõnikord...”

Edu valem

Tunnistan ausalt, ma pidin pärast Anne & Stiili peatoimetaja ette­panekut kaanelugu kirjutada meelde tuletama, kas Maiken Schmidt oli ikka see näitlejanna, kes mängis ainsat naist menufilmis “1944”. Aga piisas paarist telefonikõnest ja ühest kohtumisest Maikeniga, et aru saada, miks ta nii nõutud on. Miks alles viis aastat tagasi lavaka cum laude lõpetanud piigal on nii palju pakkumisi, et ta on pidanud paratamatult selgeks õppima viisakalt ei ütlemise kunsti. Paratamatult sellepärast, et Maikeni süda valutab siis alati, justkui veaks alt inimesi, kes nii väga tema peale lootsid.

“Mulle endale tundub jälle, et ma ei tee piisavalt palju tööd – kui ma võrdlen end teistega. Imetlen näitlejaid, kellel on lapsed. Kuidas nemad kõike jõuavad?” arutleb Maiken. “Eks ülemõtlemine olegi näitleja elukutse. Kuigi üht hetke mäletan selgelt. Oli jube tihe nädal, juhe oli koos ja me läksime elukaaslase Priit Piusiga jalutama. Kurtsin talle, et pean minema sinna ja tänna. Ja siis ütles Priit: ära irise, ole õnnelik, et sul nii palju tööd on! See jäi mulle kauaks meelde.”