Mis rolli mängivad rasvhapped vaimse tervise juures?
Asendamatud rasvhapped on inimese tervise alustalad. Kaks asendamatut rasvhapet, linool- (oomega-6 rasvhape) ja linoleenhape (oomega-3 rasvhape) on hea tervise jaoks sama vajalikud kui vitamiinid ja mineraalained. Inimorganism ei ole aga võimeline neid iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid hankima toidu või toidulisandite abil.
Kui rasvhapped on pikaajaliselt tasakaalust väljas, siis on kehas põletikku soodustav keskkond. See soodustab südame- ja veresoonkonnahaigusi, naha kehva kaitsevõimet, liigespõletikke, vaimseid ja psüühilisi probleeme, astmat ja allergiaid ning isegi vähki, langetab immuunsust jne.
Teadusuuringute hulk, mille fookuses on vaimse tervise probleemide seos toitumisega on aasta aastalt kasvav. Üha enam on kinnitust leidnud seisukoht, et oomega-3 rasvhapete vähesus meie dieedis kahjustab aju funktsioone ja võib põhjustada vaimse tervise probleeme. Nimelt on leitud, et lisaks südame-veresoonkonna, liigeste, silmade, immuunsüsteemi tervisele on oomega-3 rasvhapped kasulikud ka ajutegevusele ja kognitiivsele funktsioonile. On leitud, et oomega-3 rasvhapped parandavad mälu ja kognitsiooni taset. Suur osa meie ajust koosneb rasvast – seega vajame me häid, tervislikke rasvhappeid, et oma ajurakkude tööd toetada ja vältida põletiku teket. Põletiku tekkimine ajus võib põhjustada depressiooni, väsimust, mäluprobleeme ja kõrgenenud valutundlikkust.
Oomega-3 rasvhapetel on täita suur roll aju membraani funktsioneerimises ja nende puudus soodustab psühhiaatriliste haiguste tekkimist. Nad on olulised veel selle poolest, et nendest moodustab keha prostaglandiine – aktiivseid hormoonitaolisi ühendeid, mille toimete hulka kuuluvad veresoonte lõdvestamine, põletiku ning valu vähendamine, veresuhkru tasakaalustamine ning immuunsuse toetamine. Ajus reguleerivad prostaglandiinid närvivahendusainete vabanemist ja nende toimet. Omega-3 rasvhapete puudust peetakse depressiooni, skisofreenia, õppimis-, käitumis- ja tähelepanuhäirete üheks põhjuseks . Teadustööd on näidanud, et oomega-3 lisamine menüüsse võib tõsta dopamiini taset ajus. Dopamiin on neurotransmitter, mis vahendab nii meeleolu kui ka mäluga seotud funktsioonide ajus ning on oluline ka otsuste tegemise protsessis. Samuti on teaduslikult tõestatud, et bipolaarse häirega inimestel parandab oomega-3 rasvhapete tarbimine nende haiguse kulgu ja tasakaalustab meeleolu.
Asendamatute rasvhapete allikana on pikka aega soovitatud rasvaseid kalu ja kalaõli. Aga kuna kalade kõrge saastetase muudab nende väärtuslikkuse küsitavaks, siis on alternatiiviks taimsed rasvhapete allikad, näiteks Sacha Inchi mandliõli, mis sisaldab lisaks oomega-3-le ka tervisele olulisi oomega-6 ja -9 rasvhappeid.
