Oleme elukaaslasega koos olnud varsti kümme aastat. Üks-kaks korda kuus ikka juhtub, et seksime. See on väga nauditav ja kaevelda pole millegi üle. Võib-olla ainult, et ma ei mäleta enam, mis tunne on suguühtes orgasmi saada – seda pole minuga juhtunud juba aastaid. Olen ammu leppinud, et enam ei juhtugi. Ju on kadunud teadmatuse pinge, vaibunud alateadlik hirm, et äkki see on viimane kord selle mehega. Ravimeid ma ei võta, seksiisu on suur – mis ometi siis “väikesest surmast” puudu jääb? Olen proovinud meest utsitada, et ta läheks yoni-koolitusele, aga teiste meeste seltsis kummist vulvaga mängida on välistatud.

Kui mul satub raamatukogus kätte suur värvifotodega “Kamasuutra” käsiraamat, suudan veenda meest katsetama. Võtame pikalt hoogu, viime lapse vanavanemate juurde ning veendume, et meil oleks piiramatult aega. Telefonid hääletuks. 3, 2, 1 – läks!

Kuidas see käib?

Ma polnud kunagi süvenenud, mis on kamasuutra. Teisel sajandil pani üks India ülik kirja mitmesaja aasta vanuse õpetuse, kuidas elada ideaalset elu: olla kultuurne, hästi armastada, end sõpradega ümbritseda ja kõiki meeli rikastada.

Raamat, mille meie ette võtame, on Anne Hooperi “Kamasuutra”. Klassikalised armastustehnikad, taastõlgitsused tänapäeva armastajatele (eesti keeles 1997). Lisaks “Kamasuutrale” hõlmab teos ka teisi iidseid idamaiseid õpetusi, nagu 15. sajandi “Ananga ranga”, 18. sajandi Araabia šeigi Nefzawi “Lõhnastatud aed” ning ka Hiina tao tarkused.

Minule meenub kamasuutraga seoses esimesena “Seksi ja linna” osa, kus Samantha otsustab kõik poosid läbi proovida ja järgneb hullunud montaaž voodiakrobaatikast. Tuleb aga välja, et iidsed gurud teadsid naistest ja tunnetest vägagi palju – nii algavad poosid alles leheküljelt 66, enne tuleb selgeks teha õrnutsemise alused ja filosoofia.

Kuna aju on kõige võimsam seksuaalne organ, on suur roll ettevalmistusel ja meeleseisundi loomisel. Raamatu sõnul on suguühe ilma eelmänguta sama nagu suurepärasest roast ainult üks asi ära süüa. Alustame siis algusest!

Peseme teineteist duši all – ja juba tahaks lollused lõpetada ja asja juurde asuda. Aga ei. Magamistoas (mis peab olema õhutatud, ent piisavalt soe ja puhta pesuga) puudutab ja suudleb mees raamatu juhendusel üle mu rinnad, huuled, kaela, reied, isegi sääred ja labajalad. Jah, üheksa aastat tagasi, suhte alguses, oli pidevalt teineteise üleni katsumist, aga vahepeal on eelmäng haihtunud ja tekkinud rutiin: enamasti kaks poosi, vahel sekka kolmas või neljas.

Iidsetes armuõpikutes tunti rohkesti argipäevaseid kiindumusväljendusi, nagu teineteise pesemine (et meenutada hoolt, mida lastena saime) ja riietes embusi: puudutav, hõõruv, pigistav ja läbistav, teineteise seina vastu surumine jm. Alasti embuste alla kuuluvad piima ja vee embus (kui tahetakse teineteisele nii lähedal olla, et saada üheks nagu piim ja vesi), puu otsa ronimine (jalg ümber mehe), seesamiseemnete ja riisi segu (pikali, kõik on läbi põimunud) jt. Vaatan rõõmuga, et viimast harrastame pea igal õhtul, kui tal just selg ei valuta või ma varem magama ei lähe. Puu otsa ronimises peaks naine tegema laulvaid ja kudrutavaid häälitsusi ning ronitaime põimumises häälitseb naine õrnalt “sut-sut” (sest ta ei suuda oma tundeid sõnadesse panna!). Kõhuembuse juures mainitakse küünega kraapimist, hammustamist ja löömist, aga me ei saa täpselt aru, mis piirkonda, sest samal ajal peab kõhtusid kokku hõõruma.

Massaaž lõõgastab, muudab keha pingevabaks ja seksile vastuvõtlikumaks. Tuuakse välja, kuidas masseerides sooritada nii effleurage’i kui pétrissage’i (lihtsamad kui kõlavad!), aga ka sõtkuda, hakkida, koputada ja kuputada. Eesmärk on loobuda selleks ajaks oma vajadustest ja pakkuda teisele seda, mida tema tahab.

Vahele jätame soovituse: “Uuri jalalabade ja varvaste abil teise varjatud pragusid”. Ei, aitäh!

Rituaalne vägivald

Siis jõuame kriimustamise juurde. Küünejäljed andsid muistsel aal tunnistust heast armastajast ja tagasid, et teineteisel meeles püsitaks. Kui pole kriimustusi, pole järelikult kaua armatsenud! Aga abielunaisel tohiks neid olla ainult suguelunditel. Taas: tänan, pole vaja. Edasi tulevad “löögid õlgadele, pähe, rindade vahele, seljale, vahelihasele ja külgedele” käeselja, sõrmede, rusika ja peopesaga. Tugevad laksud tagumikule pole meile võõrad, eriti sain hoogu juurde “50 halli varjundi” vaatamisest, aga no rusikaga pähe ma meest küll peksma ei hakka...

Hiljuti maadlesime kogemata, kui mees proovis mu käest midagi ära võtta, ja see viis üllataval kombel seksini. Nüüd sain teada, miks: laksud muudavad keha väga vastuvõtlikuks, sest kui läheb kakluseks, tekib adrenaliin ja süttid. Äkki peaksime koos minema mõnd võitluskunsti õppima? Oleme viimasel ajal just uue ühise hobi peale mõelnud!

Pärast juustega erutamist jõuame suudlemise ja suumänguni. Tehakse selgeks, kui tähtis on suudelda ja kui tundlik organ on suu. Tõtt-öelda ega meie enam eriti ei suudle. “Väkk,” ütleb mees tavaliselt, kuigi musitame muul ajal palju, seksides üldse mitte.

Jah, ma kavatsesin proovida siit raamatust kõike, aga no varba lutsimine ei ole minu jaoks seksikas. Jätame vahele ka teineteise märkimise hammustades ehk metsseahammustuse ja kaheksa viisi teisele hambajälgi jätta, näiteks pilveräbala ning koralli ja pärli mooduse.

Saame teada palju huvitavat, näiteks et suuseksi harrastasid eelkõige eunuhhid oma isandatega.

Poosid. Lõpuks!

Kamasuutra poosid polegi nii hullud – kartsime võimatut akrobaatikat. Tuleb välja, et enamikku poose oleme ilma ühegi raamatu abita juba katsetanud! Ka pildil täitsa banaalsetena näivaid asendeid harrastasime suhte alguses, kui ei saanud aru, kas on öö või päev, nälg või janu, peal või all – kui kehad lihtsalt arutult haarasid teineteise järele ja kogemata terve kamasuutra õpetuse läbi tegid.

Indra naise asend nõuab, et end teokarbiks kokku keeraksin. Anne Hooper lohutab, et kuna orgasm on seksuaalse pinge vallandumine, siis on ilma piisava pingeta orgasmi peaaegu võimatu saavutada. Ahaa, sellepärast tulebki tupelihaseid treenida!

Kuna kamasuutra peaks olema nagu tants, loomulik ühest asendist ja rütmist teise libisemine, on pooside järgnevus loogiline – ei ole nii, et nüüd on mees peal ja siis kohe tuleks hoopis püsti karata. Üsna absurdsed on asendid, kus tuleb ühet katkestamata end ringi pöörata: näiteks misjonäriasendist keerab mees 180 kraadi, nii et ta labajalad jäävad naise näo kõrvale, või pöörab naine peal end seljaga mehe poole. See manööver pidavat mehele ohtlik olema, seega jätame vahele.

Selgub, et tegeleme omal käel nõnda eksootiliste poosidega nagu naela kinnitamine, tangide pigistus, vähi, elevandi ja mära asendid. Kamasuutra sõnul on loomaasendid erutavad, sest annavad kujutlusvõimele jõudu juurde. Iidsetes tekstides soovitatakse ka igasugu teisi loomi järele teha ja proovida metssea hõõrumist, hobuse kargamist jt.

Lehmaühe, kus seistakse püsti, naisel käed vastu maad, jääb ära, sest mina ei paindu kuhugi. Minu kohta käib nali: “Kui jumal oleks tahtnud, et ma oma varbaid puudutama ulatun, oleks ta need mu põlvedele loonud.” Selle poosi kohta on ka raamatus öeldud, et üsna ruttu valgub naisel ajju nii palju verd, et hingamine muutub takistatuks ja tagajärjeks on ilmselt peavalu.

Guruvahetus

Siis tulevad “Aranga ranga” asendid. Kuna ühiskond oli vahepealse 1500 aastaga reglementeeritumaks muutunud ja abieluväline seks põlu all, kirjutatigi õpetus kaitsmaks abielu seksuaalse tüdimuse eest! Proovime ära Kama ratta, krabi embuse, põigiti lauto, maopüünise ja isegi selle, kus naine istub rätsepaistes mehe kubemel.

Kõige toredam on, et raamat pakub meie lemmikasendite jaoks palju pisikesi värskendusnippe. Hooperi teose tugevus on kahtlemata selles, et iidsed asendid on varustatud tänapäevaste kommentaaride ja soovitustega. Ta toob eraldi välja poosid, mis sobivad vanemale mehele või väiksemale peenisele, mis ei sobi suurele peenisele, sest teevad naisele haiget, ja näiteks need, mille jaoks peab olema sale, tugev või painduv.

“Aranga rangas” leiduvad ka põnevad naisetüübid. Ei teagi kohe, kas ma olen padmini (tema yoni meenutab puhkevat lootosepunga), chitrini (tema kõnnak on kokektne nagu õõtsuval elevandil), shankhini ehk merikarbinaine (tema soolane yoni on alati niiske) või hastini ehk elevantnaine (sageli on ta ühe jala varbad kõverad!). Mehed jagunevad seevastu jänes- (väikesed niuded), sõnn- (keha robustne nagu kilpkonnal) ja hobumeesteks (tema seeme sarnaneb soku omaga).

Järgmine õpik

“Lõhnastatud aia” teine asend on mõeldud väikese peenisega mehele: naine on nii käkras ja tagumik maast nii kõrgel, et võiks kerge liigutusega jalad kummalegi poole enda pead maha panna – ja mees on neljakäpukil tema peal. Nalja pärast proovime, aga asja ei saa kohe üldse. Me isegi ei saa strateegilisi kohti hästi kokku, rääkimata siis mingist mõnust! See on päris tore, et vahepeal võime koos naerda, kohati tuleb tegevus peatada krambi tõttu ning teineteist saab üsna palju narrida.

Siis tulevad kutsuvate nimedega poosid, nagu konn, pudelikork, sokkide proovimine (soovitan!), vikerkaar ehk vibu pingutamine (väga... huvitav) ja vaia sisselöömine. Sissesobitaja poos on huvitav seetõttu, et läbipõimunult istudes mitte ei tõugata, vaid kiigutakse. Pinget pakuvad ka variatsioonid, kus poos näeb välja ehk täitsa tavaline, aga liigutab vaid üks või teine. Tutvustatakse ka erinevaid rütme, nagu ämber kaevus (üks tõukab, tõmbub tagasi, teine tõukab, tõmbub tagasi, kordamööda kindlas taktis) ja armastuse rätsep (oo jaa!).

Poosi “See, kes peatub kodus” jaoks pole me kumbki piisavalt treenitud, aga see annab innustust – et seks võib olla trenni asemel ja tasub minna trenni, et paremini seksida!

Nagu hiinlased

Lõpuks leiab Hooperi raamatust tao ehk tee õpetused. Üldfilosoofia fookuseks on harmoonia saavutamine, sest kõiges on yin ja yang, loov ja hävitav, passiivne ja agressiivne. Mees vajab naiselikku, naine mehelikku jõudu.

Just siin peatükis on kõige rohkem lõbusaid suurtähelisi nimesid: Draakon Pöördub, Siidiuss Ketrab Kookonit, Armunud Pääsukesed, Kits ja Puu, Valge Tiiger, Punases Koopas Mängiv Fööniks, Hiigellind Tumeda Mere Kohal, Kass ja Hiired Jagavad Urgu.

“Padjaraamatutes” on peenise nimetuseks Nefriittüvi, Mehine Vars, Kilpkonnapea, Punane Lind, Taevalik Draakonisammas, naise suguorganil aga Korallvärav, Helepunane Värav, Nefriitpaviljon, Kuldne Lootos, Avanenud Pojengiõis, Vastuvõtlik Vaas. Orgasmi kohta öeldakse Suur Taifuun, seks on Pilved ja Vihm. Näitelause võiks olla: “Las su Punane Lind siseneb mu Korallväravast, et saaksime teha Pilvi ja Vihma, ning lõpuks tuleks Suur Taifuun!”

Suur Taifuun

Kui võtsime ette selle eksperimendi, mõtlesin, et tore oleks veeta pool päeva paljalt koos. Et isegi kui ei seksi, siis puudutame teineteist voodis, telefonid on väljas, telekas ei mängi, loeme seda raamatut ja naerame koos. Kuna ma polnud oma seitse aastat suguühtes tippu jõudnud, ei käinud orgasmivõimalus mul peast läbigi, ausalt.

Aga see juhtus. Kui lõpuks vahekorrani jõudsime, oli see väga hea nagu alati. Ent ühel hetkel juhtus midagi. Tavalises naine peal poosis ja üsna alguses. Ma küsisin täielikus meeltesegaduses: “Mis just juhtus?”, aga siis hakkasin (või hakkas mu keha) nutma ja mõistsin, et see oligi Suur Taifuun. Mu keha lihtsalt nuttis kogu südamest, ise edasi tõukudes, et mehel ka Suur Taifuun tuleks. Mu orgasm oli nii üllatav, sest polnud tunnet, et “jaa, nii, kohe tuleb, kohe tuleb, natuke veel...!”. Nagu oleks keha puhul tegu mingi masinaga, et kui on vajutatud klahvidele X, Y ja Z, käivitub reaktsioon O. Orgasme olen ma saanud, aga Suurt Taifuuni varem mitte. Ilmselt puudutused, suudlused ja pausid tegid tõesti imet.

Lõpetuseks pakub kamasuutra mõnusaid lähendavaid tegevusi, mille käigus mees naist sandlipuuõliga määrib, sõbralike sõnadega peekrist jooki pakub ning koos šerbetti süüakse!

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2017. aasta veebruarinumbris.

Jaga
Kommentaarid