Kui ma tavaliselt teen siinses Nostalgia-rubriigis midagi samamoodi kui vanasti, siis sel korral on teisiti! Ma ei leiaks pärast lihtsalt sõnu, et kõnealust kogemust kirjeldada. Ma saan aru küll, et olen moodsa ajastu ärahellitatud naine ja selliseid sidemehoidjaid kanti ehk veel 30 aastat tagasigi. Aga kui on kaks asja, millele ma nüüdsel heitgaaside, tuumarelvade ja kliimamuutuste ajastul tänulik olen, siis on need Tampax ja Always.

Kui päris aus olla, siis olen viimased 15 aastat iga kuu ohanud, et küll see naiseks olemine on ikka vastik, need päevad... Juuresolevat Taluperenaise juttu lugedes tänan aga kõiki jumalannasid, et minu naisestumine 1990ndatesse jäi.

Seekordse eksperimenditeema puhul häirib kõige rohkem sõna “takune” ning et see oli sideme puhul lubatud omadus! Ka varrastega niidist soonilise lapi kudumine, selle venitamine ja pesemine tekitavad õõva. Siiski, üks rõõmustav vana uudis selles õpetuses on: et ligniinil on “võrratu hää omadus imeda enesesse niiskust” ja et kilo maksab kõigest 120 senti – sellest jätkub mõnele suisa aastaks!

Võtame palun kõik ühe hetke ja kummardame tänulikult. Nüüdisajal naine olla on tuhat korda lihtsam kui pea sada aastat tagasi... ja kõik need sajandid ja aastatuhanded enne seda!

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2013. aasta aprillinumbris.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid